Alampalk tõuseb 2700 kroonile

Eile ennelõunal allkirjastasid Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) majas EAKLi esimees Harri Taliga ja Eesti Tööandjate Keskliidu (ETTK) esimees Tarmo Kriis järjekordse alampalga kokkuleppe. 1. jaanuarist on kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni ning tunnipalga alammääraks 15 krooni ja 90 senti.

?Nii raskelt nagu tänavu pole sündinud ükski alampalga kokkulepe alates 1998. aastast, mil olen üleriigilistel alampalga läbirääkimistel osalenud,? ütles Taliga. EAKLi palgasekretäri Kaja Toomsalu sõnul seadis juhatus eesmärgiks nõuda tööandjatelt kevadiste prognooside kohaselt alampalgaks 2800 krooni kuus.

Toomsalu sõnul alustasid tööandjad kohe läbirääkimiste alguses survet, et pidurdada alampalga pikaajalise leppe järgset kasvu. ?Küll toodi ettekäändeks mittepiisav tööviljakuse kasv tööstuses, küll sooviti noortele ja pensionäridele madalama palga alammäära kehtestamise võimalust, aga ka 2001. aastal sõlmitud pikaajalise leppe lõpetamist,? kirjeldas Toomsalu. ?Ametiühingute Keskliidu juhatus selliste tingimustega ei nõustunud, kuid soovides siiski alampalga tõstmiseni jõuda, tehti omapoolne kompromissettepanek ? 2700 krooni. Tööandjad vastasid, et selline number saab tulla vaid 2001. aasta kokkuleppe tühistamise tingimusel.?

Tööandjate selline nõue viis EAKLi aktsioonile ? Tööandjate Maja ees piketeerides nõuti 2700kroonist alampalka. Aasta lõpuks, pärast kuus kuud väldanud läbirääkimisi, kokkulepe siiski sündis. ?Alampalk kujunes küll nõutust veidi väiksemaks, kuid vähemalt ei antud ära 2001. aastal saavutatud pikaajalist kokkulepet, mille kohaselt moodustab alampalk 2008. aastal 41% keskmisest palgast,? ütles Toomsalu.

ETTK esimehe Tarmo Kriisi arvates ei juhtu selle pikaajalise kokkuleppe muutmisest midagi hullu. ?Ajal, mil see pikaajaline kokkulepe sõlmiti, ei osatud arvata, et palga kasv ületab majanduskasvu, praegu moodustab alampalk mõnes sektoris, näiteks kalanduses, keskmisest palgast juba 50?60%,? ütles Kriis.

Nii sel kui ka järgmisel aastal moodustab alampalk Kriisi sõnul 34?35% keskmisest palgast ning see on ka Euroopa Liidus normaalne tase.

Üldjoontes jäi Kriis palgaläbirääkimistega aga rahule. ?Meie eesmärk oli, et alampalk ei kasvaks üle 10%, et alampalk ei kasvaks keskmisest palgast kiiremini,? ütles Kriis. ?Selle me ka saavutasime.?