Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Esimesed kuud ELis: uued võimalused, uued piirangud

Anne Oja 30. detsember 2004, 00:00

Kui enne oli Eesti ise n-ö kolmas riik, kes sai euroliitu eksportida kvoodi ja kindlaksmääratud sisseostuhindade alusel, siis alates 1. maist pääsesid siinsed tootjad Euroopa Liidu siseturul vabalt kauplema ja müügihindu kasvatama.

Hinnatõusu ootuses vedasid ettevõtjad riiki suhkru-, piimapulbri- ja võivarud. Euroopa Komisjon hindas varusid spekulatiivseteks ja täpsustab Eestile rakendatava laotrahvi suurust, mis ainuüksi suhkruvarude tõttu vähendab põllumajandustoetusi kuni 800 miljoni krooni võrra. Ligi sadat varusid soetanud ettevõtet ähvardab üle kolmesaja miljoni krooni suurune trahv.

Topelttollid Venemaaga kadusid, ajalukku läks aga ka tarbijaile soodsaid hindu taganud vabakaubandusleping Ukrainaga. Eesti kalakonservide tootmismaht langes 40%. Konservitööstuse lipulaevad Maseko ja Hiiu Kalur saatsid kalatöötlejad sundpuhkusele. Haapsalu sprotitööstus Hako otsustas ettevõtte sulgeda ning jagas töötajatele kätte koondamisteated.

Kontroll sisepiiridel lõdvenes, mis ettevõtjaid ühelt poolt rõõmustas, kuid teiselt poolt ka murelikuks tegi. Kontrolli puudumise ettekäändel sulges Venemaa suve lõpul oma piiri Eesti taimsele ekspordile ja transiidile. Venemaa andis mõista, et Eestil tuleb nüüd vastutada ka Euroopa eest. Eesti veokorraldajad, transpordi- ja transiidiettevõtted ning tootjad teenivad alates augusti lõpust igas kalendrikuus ligikaudu 100 miljonit krooni kahju, kaduda ähvardab kuni 1000 töökohta.

Kaubavahetust häirivad ka uut laadi äririskid ja piirangud, mis löövad enim Eesti väikeettevõtteid. Nii võib Euroopa Liit üleöö muuta tollitariifistikku, lisades näiteks dumpingumaksu ühele kindlale või kogu riigi kaubale. Lisaks sellele piiravad tootjate ja vahendajate vabadust kvoodid.

Kaubavahetust Euroopaga õhutas tõenäoliselt ka pääsemine käibemaksu tasumisest piiril. Kauba müügini edasi lükkunud käibemaks tekitas samas prognoositust suurema augu riigi maksulaekumistesse. Euroopa võttis Eesti vastu maksu?okiga, tõdes Eesti Pank.

Enim võitsid Euroopa Liidust tingitud tihenenud konkurentsis piimatootjad, väljakujunenud müügikanalitega Eesti ettevõtetele Euroopas uusi uksi ei avanenud.

Epiima juht Jaanus Murakas sõnas, et Euroopa Liitu minek võimaldas kallimalt eksportida, mis tõi kogu Eesti piimasektorile tänavu 500 miljonit lisakrooni. Juustu, võid ja piimapulbrit eksportivad piimatööstused ise liitumisest tulu ei saanud. Kogu teenitud raha maksid nad Muraka sõnul talumeestele, kes said iga piimakilo eest krooni võrra rohkem. Ekspordimahud jäid toorpiima nappuse tõttu möödunud aastaga võrreldes samaks.

Metalliimportöör Starckjohann Steel ASi müügidirektor Kalle Nelk märkis, et tänu tollivormistuse lihtsamaks muutumisele võitis ettevõte ühe päeva ja kliendid on rahulolevamad. Metalli hinda kergitas Nelgi sõnul eelkõige hinnatõus maailmaturul, mitte niivõrd liitumine Euroopa Liiduga.

Rõivatööstus Baltika kasvatas eksporti ja vähendas importi. Tänavu 11 kuuga importis Baltika 111,7 miljoni ja eksportis 401,1 miljoni krooni eest. Mullu ja tunamullu importis Baltika aasta lõikes 117,1 ja 139,9 miljoni krooni eest. Samal ajal kujunes ekspordikäibeks 357,1 ning 354,4 miljonit krooni.

?Muutused ei ole tingitud mitte Euroopa Liiduga liitumisest, vaid meie enda äritegevuse otsustest,? kommenteeris Baltika turundusjuht Anu-Mall Naarits. ?Impordi vähenemine on tingitud langenud sisseostuhindadest ja tugevast varude likvideerimisest selle aasta alguses.?

ASi Stora Enso Mets juhataja Rait Hiiepuu ütles, et puidutööstusi Euroopa Liit ei mõjutanud. ?Uusi uksi kusagil ei avanenud,? ütles Hiiepuu. ?Läbi emafirma olid müügikanalid juba varem paigas, poole varutud puidust müüme koduturul ning teine pool läheb Soome ja Rootsi.?

Põltsamaa Felixi juht Anti Orav märkis, et liitumine võimaldab tööstuse ekspordimahu kahekordistada. Tänavu eksportis Põltsamaa Felix 15% käibest. ?Ekspordi osakaal käibes kasvab, kuid käive kasvab tuleval aastal ka Eestis,? rääkis Orav majoneesimüügi laiendamise plaanidest. ?Meil on ekspordis teatud eelis, sest meil on sõsarettevõtted teistes Euroopa maades.?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tegevjuhi Siim Raie hinnangul sujus murdeline, 2004. aasta suuremate üleminekuraskusteta.

Kaubandus-tööstuskoja korraldatud euroauditid 40 ettevõttes näitasid, et ettevõtete teadlikkust ja ühisturul tegutsemise valmidust võib hinnata tugeva neljaga.

Raie ütles: ?Pikas perspektiivis usun, et võitsid kõik ettevõtted, lühikeses aga need, kes tegid endale juba enne liitumist selgeks, millised muutused tulevad ja millised võimalused avanevad.?

Raie sõnul kõrgenes liitumise tagajärjel Euroopa ettevõtjate tähelepanu Eesti suhtes, mida näitab 24 koja poolt vastu võetud äridelegatsiooni. Kõrgendatud tähelepanu nii kaupmeeste kui investorite poolt tähendab suurenevat konkurentsi ning sunnib tegutsevaid ettevõtteid enam pingutama oma konkurentsivõime kasvatamise nimel, lisas Raie.

Ühinemine Euroopa Liiduga tõi Eestisse märgatavalt rohkem välisturiste, lisandus uusi laeva- ja lennuliine.

Statistikaameti andmetel ööbis 2004. aasta jaanuarist oktoobrini Eesti majutusasutustes, kaasa arvatud sanatooriumid ja spaad, 1,2 miljonit välisturisti, mis on võrreldes eelmise aastaga 276 000 külastajat ehk 30% rohkem.

Eesti turismiteenuste eksport 2004. aasta esimese üheksa kuu kokkuvõttes oli 10,8 miljardit krooni, võrreldes 2003. aasta sama perioodiga kasvas see 12,5% ehk 1,2 miljardit krooni.

EAS Turismiarenduskeskuse turismiuuringute koordinaatori Piret Kallase sõnul mingit hüpet pärast 1. maid siiski ei toimunud, kasv algas juba 2003. aasta lõpus ja on stabiilselt jätkunud. Siiski oma roll on ELiga liitumisel, mis tunduvalt lihtsustas ja kiirendas piiriületust, samuti uued laeva- ja lennuliinid ning lennupiletite hindade langus.

Turismifirmade liidu asepresidendi Daisy Järva sõnul andis ühinemine Eestile turvalisuse kaubamärgi, mis julgustab turiste siia reisima. ?Meil on olnud senimaani tempel otsa ees, et oleme ikka mingisugune karmi Venemaa kõrval olev Ida- Euroopa riik. Aga kui sul on ikka kaubamärk, et sa oled üks võrdsete seas, siis sellest aastast on tunda, et siia tullakse,? rääkis Järva.

Näitena toob ta Lõuna-Euroopa turistide tungi Eestisse. ?Kui olin suvel Rootsi delegatsiooniga kunstimuuseumis, Kadrioru lossis, siis oli küsimus, kas ikka mahume sisse, sest see oli puupüsti Itaalia turiste täis. Eluaegse turismitöötajana võttis ikka südame soojaks, et tuleb uut publikut,? rääkis Järva.

Estonian Airi presidendi Erki Urva sõnul oli aasta hea ja reisijate arv kasvas oluliselt. ?EL on turistide aru kasvu mõjutanud,? tõdes ta. Estonian Air avas sel aastal neli uut lennuliini.

Tallinna Lennujaama turundusjuhi Kristel Saulepi sõnul kasvas reisijate arv 2004. aastal jaanuarist novembrini võrreldes 2003. aasta sama ajaga 37,5%.

Juurde tuli aastaga kümme uut sihtpunkti ning uusi lennufirmasid, nagu Volare ja easyJet. Praeguseks on Volare küll oma lennud Tallinna peatanud.

Ainsad, kellel nii hästi ei läinud, on turismitalud, keda ei soosinud ka vihmane suvi.

Süvahavva Loodustalu peremees Peep Tobreluts tõdes, et EL ei toonud tema õuele turistide horde, kõik jäi tavapärastesse piiridesse. Eesti Ökoturismi Ühenduse juhatuse liikmena teab ta, et ka teistel polnud lood paremad. Seega ei usu ta turistide tulva vähemalt mitte maapiirkondades. ?ELil on olnud kahesugune mõju, ühelt poolt tuleb juurde täiendavaid nõudmisi ehitiste ja rajatiste kohta ning need ahistavad, teisalt peaks andma see võimaluse kuuluda ühendustesse, mis võivad tööd lihtsustada ja tuua kliente,? rääkis Tobreluts.

Piirangute kadumine alkoholi riiki sisseveol Euroopa Liidu piires suurendas alkoholi müüki Eestis keskmiselt 30 protsenti, kuid raskendas eksporti kolmandatesse riikidesse.

Viina Liidu juhatuse esimees Aleksander Skoblov tõi Euroopa Liidu mõjudes alkoholitootjatele välja nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi.

Alkoholi müük Eesti siseturul hakkas kasvama kohe maikuus ja saavutas oma haripunkti juulis-augustis, mil see oli eelmise aasta samade kuudega võrreldes isegi ligi 50 protsenti suurem. Kokku on selle aasta 11 kuuga Eestis müüdud kanget alkoholi 11,66 miljonit liitrit, mis on ligi 2 miljonit liitrit enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Lisaks on muutunud lihtsamaks tollipiiride ületus ja vähenenud paberimajandus. Kadus ka topelttollimaks Venemaaga. Samas lisandus alkoholi müügil kolmandatesse riikidesse, nagu näiteks Ukrainasse, importmaks, mis tõstis sinna viidavate jookide hinda.

Skoblovi sõnul võib negatiivse poole peale kanda ka suhkru kallinemise, mis tõstis magusate jookide omahinda. ?Kuna kadus endine range tollikontroll piiril, tekkis risk, et salaalkoholi sissevedu võib suureneda,? lisas ta veel ühe halva külje.

Eesti suurima alkoholitootja ja siinse alkoholituru liidri Liviko turundusdirektori Janek Kalvi sõnul moodustab viinaralli üha suurema osa ettevõtte igakuisest müügist. Novembris müüdi Eesti turule 750 805 liitrit kangeid jooke, millest hinnanguliselt kolmandik viidi turistidele mõeldud toodetena Eestist välja. Suurenenud on ka ekspordinumbrid. Novembris oli Liviko eksport 272 298 liitrit, mis kasvas aastataguse ajaga võrreldes 13,5 protsenti ning moodustas ligemale 27 protsenti novembri kogumüügist.

Liviko müüs tänu kasvanud ekspordile ning hoogustunud turismikaubandusele novembris üle poole toodangust väljapoole Eestit. Liviko on müünud tänavu (detsembri alguse seisuga) kokku juba 10 miljonit liitrit kanget alkoholi, aastamüük läheneb 11 miljonile liitrile, mida on ligemale 3 miljonit liitrit enam kui eelmisel aastal.

Eelmise aastaga võrreldes on müük kasvanud ka kõigil teistel Eesti alkoholitootjail.

Maksuvaba kaubanduse kadumine laevadelt vähendas laevafirmade kasumit umbes poole võrra ja sundis tegema kauplustes ümberkorraldusi.

Silja Line avas Eesti ELi astumise järel mais Tallinna Sadama D-terminalis kaupluse Seaport Shop. ?See on meil laevapoe käepikendus maa peal,? ütles Silja Line Eesti juhatuse esimees Meelis Laido. ?Seal saame ladustada ja väljastada kaupa hulgikogustes, mis kiirlaevadel võimatu.?

Tänu viinarallile on müük laevadel Laido sõnul sama mis ennegi, kuid sellest teenitav kasum on nüüd poole võrra väiksem. Veidi aitab tagasilööki pehmendada seesama sadamapood, kust turistid enne laevale minekut alkoholi kaasa ostavad. Kui varem oli Silja laevadel, mis Tallinna?Helsingi vahel sõitsid, kasumimarginaal 70%, siis nüüd on see langenud 30?35% peale. Kaubandusest saadav tulu moodustas varem umbes 40% kõigist tuludest. Tax-free kadumine oli ka üheks põhjuseks, miks Silja Line oma ainsa suure laeva Finnjeti sellelt liinilt ära viis.

Ehkki Tallinki reisijate arv on oluliselt kasvanud, jääb ettevõtte kasum sel majandusaastal, millest kokkuvõtte veel tegemata, eelmise aasta omale umbes 80 mln krooniga alla. Kasumi vähenemise üheks põhjuseks on tax-free kadumine laevadelt ja soomlaste viinaralli, mis on viinud alkoholi hinnad laevapoodides alla, rääkis Tallinki investorsuhete juht Marek Mägi. Tallinna kauplused pakuvad nüüd laevadele arvestatavat konkurentsi. Laevafirma kasumimarginaal on vähenenud varasemalt 15 protsendilt allapoole 10 protsenti. Mägi sõnul aitas kasumi vähenemisele peale tax-free kadumise kaasa ka kütuse kallinemine ja sadamatasude tõus. Mõnevõrra aitas Tallinkil tax-free kaotust vähendada uue suure laeva Victoria 1 lisandumine Rootsi liinile, sest seal jätkus maksuvaba kauplemine tänu Ahvenamaa eristaatusele ka pärast Eesti euroliitu astumist.

Eckerö Line Eesti filiaali juhataja Katrin Sirk Aun ütles, et müügi suurendamiseks ehitas laevafirma Nordlandiale varasemast kaks korda suurema kaupluse ja laiendas kaubavalikut, mille tulemusel kasvas müük viiendiku võrra. ?Müügi kasv ei taga aga sama kasumit, mis oli maksuvaba kauplemise ajal, sest kaupade kasumimarginaal on muutunud minimaalseks,? selgitas ta.

Nordic Jetline?i tegevdirektor Mikael Granrot tõdes, et tax-free kadumine andis majandusliku tagasilöögi, sest see oli arvestatav tuluallikas. Mõnevõrra on laevakaubanduse müügitulu vähenemise kompenseerinud jõudsalt kasvanud reisijate ja autode arv, rääkis ta. Reisijate arv Nordic Jetline?i laevadel on tänavu 40% suurem kui mullu, autode arv on suurenenud koguni 65%. Granrot tõi välja ka ELiga kaasnenud positiivseid momente, milleks on turistide huvi kasv Eesti kui uue liikmesmaa vastu ja piiriületuse sujuvam korraldus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 15:01
Otsi:

Ava täpsem otsing