Maaelu on selgelt vaeslapse ossa jäänud

Vahel jääb mulje, et paljudel inimestel on maaelu arendamisest ja põllumajandus­poliitikast üsna iganenud arusaamad. Paljudel linnainimestel on tekkinud seisukoht, et maapoliitika seisneb üksnes toetuste jagamises, et vaene põllumees ikka omadega hästi hakkama saaks. Linna­mehe sellises arusaamas võib ka tõetera sees olla, sest praegune maa- ja põllumajanduspoliitika pole kaugeltki veel selline, mida Eesti tegelikult vajaks.

Lähiaastail langeb eestlaste hõivatus põllumajandussektoris 5 protsendilt 3,5-le. Seega on vaja teha tõsiseid pingutusi, et maal muudes valdkondades töökohti luua, muidu ootab maapiirkondi ees vaesumine.

Seega on vaja mõttemalli muutust riiklikus rahastamises ? senisest oluliselt suuremal määral tuleb põllumajandusministeeriumi eelarvest suunata vahendeid maaelu laiemale arengule. Toetada tuleb ka mitte­põllumajandusliku ettevõtluse arengut maal ja maaelu infrastruktuuri arengut. See looks töökohti ja aitaks muuta elu maal jätkusuutlikuks.

Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika on aastaid olnud toetustekeskne ja maaelu muud sektorid on olnud ala­rahastatud. See peab muutuma. Eestil tuleb leida Euroopas liitlasi, kes näevad maaelu kui tervikut. Eesti peab seisma selle eest, et ELi astutavad sammud tagaksid maainimeste heaolu kasvu, mitte ainult põllumajandussektori jätkusuutlikkuse.

Euroopa Parlamendi põllu­majanduskomitee asepresident Friedrich Wilhelm Graefe zu Baringhof liigub oma mõtetes samu radu pidi. Hiljuti Brüsselis Euroopa põllumajanduspoliitika tuleviku arutelul ütles ta selgelt välja: ?Põllumajanduse eelarve tuleks tasakaalustada maamajanduse arendamise kasuks. Avaliku sektori raha ei tohi sihitult anda maaomanikele või kasutada seda turuhindade muutmiseks. Selle asemel tuleks algatada tulevikku suunatud majandusarengut. 20 protsenti või rohkem tuleks investeerida maaelu arengusse.? See kattub Res Publica seisukohtadega maapoliitikas.

Põhiliseks debatikohaks on kujunemas maaelu rahastamise prioriteedid ELi järgmisel eelarveperioodil 2007?2013. Ühtse põllumajanduspoliitika raames jagatakse raha laias laastus kolmeks: põllumajandustootmise ja keskonnatoetused ning maaelu laiem areng. Res Publica seisukoht on, et maaelu laiema arengu meetmetele tuleb senisest tunduvalt rohkem panustada. Meie ettepanek on suunata 25 protsenti kogu põllumajanduseelarvest maaelu laiemale arengule, et tagada maaelu jätkusuutlikkus.

Kui lugeda kokku kõik meie toetused koos ELi abiga, siis täna saab kolmas telg ? maaelu ? Eestis vaid 7 protsenti kõigist vahenditest. See on häbemata väike näitaja. Samal ajal on põllumajandustoetuste maht üle poole kogu toetuste eelarvest. Maaelu laiem areng on selgelt vaeslapse osas.

Res Publica ettepanekud Riigikogus ja maaelu arengu nõukogus on olnud maa ja külaelu rahastamise suurendamine. Kahjuks on Rahvaliit neile vastu töötanud, ajades lühi­nägelikku suurtootjate poliitikat ning jättes keskmise maainimese elukvaliteedi unarusse.

Olgem ausad ? kui inimesed maalt ise oma huvide kaitseks oma tahet ei näita, on valitsusliidu tahet raske murda. Isegi näiliselt parempoolne Reformierakond, kes programmi ja kunagisi põhimõtteid silmas pidades võiks kaitsta meiega sarnaseid positsioone, on valitsuses vasakpoolsete partnerite pantvang, väike vend Edgar Savisaare ja Villu Reiljani valitsuses.

Kõiki poliitikaid kujundades peab mõtlema ka maaelule. Näiteks sotsiaalpoliitikas ? tööturumeetmed peavad olema tihedalt seotud maaelu arengumeetmetega, et tagada maapiirkondades töökohtade arvu kasv. Valitsuse poliitika ei näe selleks paraku midagi ette. Tööturuamet ja PRIA peaksid ses vallas tõhusat koostööd tegema, täna seda pole.

Maaga seotud inimesed on suurimad Eestimaa patrioodid. Meie poliitilised juhid, kelle võimuses maaelu edendamine on, peaksid seda meeles pidama.