Tabeltöötlusprogrammid jäävad üksteise graafikutega hätta

Eelmises ITees käsitlesime kolme konkureeriva kontoritarkvara tekstitöötlusprogramme: kallis, kuid rohkete võimalustega Microsoft Office, tasuta ja avatud lähtekoodiga OpenOffice.org ning Corel WordPerfect Office. Kõiki kolme saab osta n-ö karbitootena, OpenOffice.org ja Corel WordPerfect Office on ka internetis kättesaadavad. OpenOffice.org?i kasutamine on tasuta, kuid kasutajaid peab ilmselt eelnevalt koolitama. OpenOffice.org?i kasutajatele pakutav tasuline tugi on üsna võrdväärne Microsofti pakutavaga.

Tabeltöötlusprogrammid Microsoft Excel ja OpenOffice.org Calc erinevad teineteisest palju rohkem kui konkureerivad tekstitöötlustarkvarad Word ja Writer. Kolmas alternatiiv Corel Quattro PRO on üksikmängija ja eristub konkurentidest selgelt.

Mitmed käsud ja funktsioonid paiknevad Calcis mujal kui Excelis. Seda väikest asja ei peakski välja tooma, kui Word ja Writer poleks nii sarnased olnud. Tekstiprogrammist tuttav PDFi konverter töötab laitmatult ja ülikiiresti. Quattro PRO ei lase aga oma tabelitest ja graafikutest PDF-faile luua, kuigi WordPerfectis oli see funktsioon olemas.

Kõige kiiremini töötab kolmest võrreldavast programmist vabavaraline Calc ning Coreli tabelitöötleja Quattro PRO jätab teise koha Microsoft Excelile.

Ühilduvusega on üllatavalt suuri probleeme. Kui tavalised tabelid ja lihtsamad arvutused avanevad kolmes programmis sarnaselt, siis graafikutega nii hästi hakkama ei saada. Nii ei avane Excelis loodud diagrammid Calcis samal kujul. Näiteks Excelis tehtud lihtne nelja väärtusega graafik kaotab Calcis osa legendist ning muutub ka Y-teljel olev väärtuste vahemik (Calc kustutab automaatselt üleliigse osa ära). Andmed jäävad siiski samaks, kuigi tabeli välimus mõnevõrra muutub.

Excelis lisatud kommentaarid on Calcis loetavad ja asuvad samas kohas. Kui aga Excelis avada Calcis loodud kommentaare, siis ei saa neid mõnikord enam peita ning need hakkavad tabeli vaatamist segama.

Quattro PRO 12 tõrgub ka siin ühildumast. Näiteks Excelis loodud graafikud omandavad Quattros uued värvid, kaotavad osa andmeid ja legende. Nii võivad muidu põhjalikud ja selged Exceli graafikud muutuda Quattros mõttetuteks värvilaikudeks.

Excelis toimub uue lehe loomine kergesti ? paremklikk hiirega lehe nimel ja valida uue lehe tüüp. Calc seda võimalust ei paku, kuid suudab lugeda Excelis loodud eritüübilisi lehekülgi. Exceli kujundus läheb aga osaliselt kaduma. Quattro PRO toetab samuti uute lehtede loomist ning siin on ka mitmeid lisavõimalusi, määrata saab isegi suumi astet ja automaatselt kasutatavaid värve. Exceliga loodud uusi lehti Quattro PRO küll kuvab, kuid terviklikku arusaama tal neist pole.

Kui Microsoft Excel on ettevõttes juba pikka aega kasutusel olnud ning suur hulk tabeleid on loodud just sellega, siis võib OpenOffice.org Calci kasutusele võtmine kujuneda tülikaks ja aeganõudvaks. Corel Quattro PROst tuleks aga igal juhul hoiduda, sest see tõotab vähemalt alguses ainult muret ja vaeva. Lisaks loomulikult rahakulu.

Täiesti uue süsteemi ülesehitamine ainult Calcile on aga samaväärne Exceli kasuks otsustamisega, sest tegu on üheväärsete programmidega. Kui Writerit ja Wordi võib suhteliselt valutult paralleelselt kasutada, siis Exceli ja Calci puhul see ühilduvusprobleemide tõttu nii pole. Seega tuleks võimalik üleminek korraldada kogu firmas.

Kindlasti tuleb ka mõelda, kui oluline on graafikute disain, ja arvestada, et Excel pakub ses vallas oluliselt rohkem võimalusi ning silmailu kui Calc ja Quattro kokku.

Esitlustarkvara osas on kolme eri paketi erinevused ja ühilduvusprobleemid kõige suuremad. Kes on harjunud looma esitlusi PowerPointiga, peab varuma Impressiga harjumiseks aega ja kannatust, kus mitmed asjad toimivad teisiti ja aeglasemalt. Quattro PRO 12 avamisel tuleb valida PowerPointi ja Presentationsi kasutajaliideste vahel, mis annab Microsoft Office?i kasutajatele Impressi ees teatava eelise.

PowerPointi kasutajad on harjunud kümnete dokumendimallidega, mille hulgast saab vastavalt teemale valida sobiva. Impress pakub ainult kahte malli, kusjuures mõlemad on nii koledad, et sobivad ainult hoiatamiseks, kuidas ei tohi esitlust teha. OpenOffice.org?i lisade leheküljelt internetist saab alla laadida kümneid malle ning valida sealt parima. Kui internetti kasutada pole võimalik, peab jääma lootma enese kunstimeelele või kasutama PowerPointi malle, mida saab Impressile lisada.

Corel Presentationsis pole nii palju dokumendimalle kui PowerPointis, kuid olemasolevad on kõik ilusad ning on näha, et rõhk on kvaliteedil, mitte kvantiteedil. Uut esitlust luues saab valida juba valmis mallide hulgast, kuid võib ka valida tühja presentatsiooni, millele tuleb ise kujunduselemente lisada.

Kui Writer ja Calc ei jää kiiruses ja stabiilsuses alla oma kommertslikele konkurentidele, siis Impress paistab silma aeglase reageerimise ja ebastabiilse käitumisega. Ka siin on võimalik luua PDF-dokument, kuid see toimub palju aeglasemalt kui Writeris või Calcis.

Ja kes on harjunud slaidide loomisel märkmeid kasutama, avastab, et Impressis on nende sisestamine mõnevõrra tülikam kui PowerPointis.

Presentations 12 on üks mugavamaid viise kauni esitluse loomiseks. Ka PowerPointiga kohanenud kasutajad suudavad kiiresti Coreli esitlustarkvaraga harjuda, sest kõik funktsioonid asuvad loogilistes kohtades ning kujundusvõimalusi on küllaga.

Kõige rohkem ühilduvusprobleeme on Impressi ja PowerPointi vahel. Ühe programmiga loodud animatsioonid ei tööta teises programmis, osa tekstistki võib minna kaduma või muuta asukohta.

Ka Presentations 12 ei suuda kahe programmiga korralikult ühilduda. Nii võib juhtuda, et graafikud muutuvad loetamatuks ning osa värve saavad uued toonid, lisatud videofailist võib aga saada staatiline pilt.

Erinevalt tabel- ja tekstitöötlustarkvarast saab kolm esitlustarkvara lihtsalt paremusjärjekorda panna. Dokumendimallide disaini osas on võitja Presentations 12, järgneb PowerPoint 2003 ning viimane on maitsetute mallidega Impress. Stabiilsuse osas on võitja Microsoft PowerPoint ning viimaseid kohti jagavad kaks konkurenti. Ükskõik, millise programmi kasuks otsustada, tuleb kindlasti arvestada ühilduvust, sest korralikku esitlust saab näidata ainult samas programmis, millega see loodi.q

Mõnevõrra üllatuslikult pole sellel testil võitjat ega kaotajat, sest kolm kontoritarkvara paketti on kõik head ja funktsioneerivad korralikult. Valiku tegemisel tuleb lähtuda mitmest aspektist, mis on eri firmadel ja kodukasutajatel väga erineva tähtsusega. Kindlasti peab mõtlema hinnale, kusjuures antud valikus on esindatud skaala mõlemad äärmused. Unustada ei saa ka harjumust: kui aastaid on kasutatud ühe kindla tootja programme, millega ollakse sinasõbrad, siis on raske üle minna uuele, kuigi see võib olla parem ja efektiivsem.

Kolmandaks tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ühilduvusele: milliseid programme kasutavad firma erinevad osakonnad ja allasutused ning kliendid ja kuidas töötab server. Selle punkti alla käib ka riistvara (OpenOffice.org esitab kõige väiksemaid nõudeid, Microsoft Office kõrgemaid) ja tööarvutitesse installeeritud operatsioonisüsteemid.

Lõpuks tuleb ka otsustada, milleks tarkvara soetada. Isegi mõne litsentsi ostmine väikefirmasse on suur kulutus, mis peab ennast tagasi teenima. Kui vaja on ainult lihtsat teksti- ja tabeltöötlusprogrammi, mis ei eelda suurt multifunktsionaalsust, piisab kindlasti töökindlast ja kiirest OpenOffice.org?ist. Kõrgemate nõudmiste puhul tasub valida Microsoft Office?i ja WordPerfect Office?i vahel, kusjuures viimane on odavam ja töötab ka vanema riistvaraga.