Arvestada tuleks kõigi ettevõtjate huvidega

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni tegevjuht Ahto Hunt teeb oma artiklis ?Toormepakend tuleb aktsiisist vabastada? (24.10.) ettepaneku kaotada tootmissisendi ehk tooraine pakendiaktsiis. Ehk vältimaks täiendavaid kulusid, tuleb toorainepakend/tootmissisend tuua rühmapakendi alla ja siis pole igal ettevõtjal enam eraldi vaja pidada aruandlussüsteemi pakendite kohta.

Jääb arusaamatuks, mida sellega saavutada soovitakse. Ühelt poolt väidetakse, et ettevõtjad koguvad tootmissisendi pakendi nagunii kokku, kandes sellega seotud kulud. Samas unustatakse, et pakendi- ja pakendiaktsiisi seadust tuleb vaadata koosmõjus. Nende järgi peab ettevõtja koguma 50% pakendite kogumassist ja minimaalselt 15% igast pakendimaterjali liigist. Kui ettevõtjal pole tootmissisendit koos pakendiga, ei muutu tema kulutasemes midagi. Pakendiettevõtja, kelle tootmissisendi pakend muutub müügipakendist muuks pakendiks, kaotaks sellisest muutusest.

Pakendiseadus jagab müügipakendi tinglikult kaheks: tarbijale koos lõpptootega minev müügipakend, mida ettevõtja ei saa tagasi, ja tootmissisendi ümber olev pakend. Ettevõtjad, kes koguvad tootmisest kokku olulise osa müügipakendit, ei pea paljudel juhtudel taaskasutusorganisatsioonilt ostma müügipakendite kogumise teenust pakendiaktsiisiseaduse 15% nõude täitmiseks.

Valdaval juhul on ettevõttes efektiivse kogumislahenduse korral võimalik pakendeid tariifidest odavamalt koguda. Kui tegemist on müügipakendiga, on kõige kasulikum esmalt kulupõhiselt kokku koguda pakendimaterjalid tekkekohas ja rahaline võit, võrreldes veopakenditega, on mitmekordne. Alles siis on 50% pakendimassist puudujääv kogus otstarbekas osta teenusena taaskasutusorganisatsioonilt.

Kui müügipakendi miinimumkogus on täidetud, saavad ettevõtted 50% pakendite kogumassi taaskasutamise kohustust täita veo- ja rühmapakendi arvel, mille tariifid on kordades odavamad.

Kelle huvides seisab pakendiettevõtjate organisatsioon, toetades seadusemuutust, millega ettevõtjailt võetakse võimalus tasaarveldada kallima tariifiga müügipakendite kategoorias, lükates kogutud materjalid odavamasse kategooriasse. Sellise muutusega tagaks taaskasutusorganisatsioon endale kõrgema tariifiga müügipakendite teenuse ostmise minimaalselt 15% ulatuses, sest ettevõtjad saavad 50% pakendimassi taaskasutusnõude täitmiseks kasutada tootmissisendi pakendit ainult veo- ja rühmapakendi kategoorias.

Demagoogiline on väita, et juhul kui tootmissisendi pakend poleks müügipakend, siis selle üle ettevõte (müügi)pakendite osas eraldi arvestust ei pea pidama.

Tundub ju kohatu muuta seadust mõistete muutmiseks või erandite tegemiseks põhjusel, et kellelgi toimib juba niigi pakendite kogumise süsteem ja temalt saaks rohkem raha teenustasude näol kasseerida. Eesti Pakendiringlus tootjate huvide eest seisva organisatsioonina ei toeta toorainepakendi/tootmissisendi käsitlemist teisiti kui müügipakendina. Praegu on Eesti Pakendiringluse ühe kliendi kulud kuus 3186 krooni, muudatuse jõustumisel kasvaksid need 6259 kroonini.

Kogu valdkonda tuleks vaadelda ikkagi tervikuna ja kõigi huve arvestades!