Eesti toetab WTO kõnelustel põllumajandustoetuste kärpeid

Juba pikemat aega on maailma tähelepanu köitnud vaidlus põllumajandustoetuste kärpimise üle, millele ELis on eriti tugevalt vastu seisnud Prantsusmaa. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Doha läbirääkimiste vooru leppele loodetakse alla kirjutada detsembris Hongkongis toimuval ministrite konverentsil, ent praegu liigutakse selle poole aeglaselt.

Eesti positsioon põllumajanduse osas on osa Eesti positsioonist kogupaketis. Liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on oma mandaadi Komisjonile andnud 2003. aasta ELi põllumajanduspoliitika reformi heakskiitmisega. Eesti soovib põllumajanduspaketis tasakaalustatud lõpptulemust ja peab oluliseks paralleelsust ekspordikonkurentsi sambas.

Eesti on Euroopa Komisjoni toetanud. Komisjon on suure surve all nii ELi sees kui ka rahvusvaheliselt, aga on sellest hoolimata teinud head tööd. Kõik lubadused on tingimuslikud ning nüüd oodatakse partnerite järeleandmisi.

Hoolimata sellest, et EL on sisemiste reformide käigus juba teinud olulisi järeleandmisi kodumaise toetuse sambas (CAPi reform 2003), ollakse valmis vähendama kodumaiseid toetusi kuni 70% eeldusel, et USA vähendab enda toetusi vähemalt 60% ja reformib toetused kaubandust mittemoonutavaks.

Ent praegu pole selge, kas USA 60protsendiline toetuste alandamise lubadus ikka viib tegeliku reformini. Seetõttu on EL USA pakkumise nõus vastu võtma ainult juhul, kui USA teeb järeleandmisi ka teistes läbirääkimiste sammastes, eriti ekspordi konkurentsis. Siin on EL teinud suure tingimusliku pakkumise kaotada järk-järgult eksporditoetused eeldusel, et oleks võimalik saavutada täielik parallelism kõikide eksporditoetusmeetmete kaotamisel. Viimases ei ole aga olulist edasiminekut toimunud.

Täielik parallelism tähendab muu hulgas, et USA peab järele andma riiklike ekspordi krediitide ning Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanada riiklike ekspordiettevõtete monopoolsuse ja riigiabi osas (näiteks kontrollivad nende riikide riigiettevõtted ligi kolmandikku või ja nisu maailmakaubandusest). Samuti toiduabi osas: eriti USA siirdab toiduabi sildi all oma üleliigset toodangut vaestesse riikidesse, võites sellega seal turuosa.

2004. aasta juunis lepiti WTOs kokku, et vähendatakse kõikide põllumajandustoodete tollitariife. Kõrgemaid tolle kärbitakse suuremal määral, samas jääb liikmesriikidel võimalus valida nn tundlikud tooted, mille puhul kärbe on väiksem. EL pakub, et ELi tundlike toodete arv oleks maksimaalselt 8% praegustest tariifiridadest.

Põllumajanduskaubanduse liberaliseerimise pakett on vaid üks osa läbirääkimistest, seega midagi pole lõplikult kokku lepitud, kuni kõik on kokku lepitud. Põllumajanduspaketis tehtud järeleandmistele soovitakse saada vastutasuks suuremat tööstustoodete ja teenuste turulepääsu.

Viimasel ajal on küll läbirääkimiste edasiviimise nimel peetud olulisi kohtumisi, kuid kompromissini jõutud ei ole. Kogu voor sõltub eelkõige edasiminekutest põllumajanduses. Aeg muutub üha enam probleemiks ? isegi kui saavutatakse kokkuleppe projekt väikeses grupis (viis huvitatud osapoolt), on vaja see ?maha müüa? kogu liikmeskonnale.

Eesti on oluliseks pidanud ka põllumajanduse mittekaubanduslikke huvisid. Sarnaselt teistele liberaalsema lähenemisega ELi riikidele leiab Eesti, et senised lubadused on vastuvõetavad ja komisjoni mandaadi piires. Sellega ei ole aga nõus eelkõige Prantsusmaa, kelle sõnul on Komisjon oma mandaadi ületanud. Prantslased ja nende liitlased on mures, et EL teeb liiga palju järeleandmisi ilma, et ise midagi vastu saaks.

EL on aastate jooksul oma põllumajandussubsiidiume vähendanud umbes 30?50% võrra, samas kui näiteks USA programmid on jätkunud samal tasemel või isegi suurenevad. See vähendab Euroopa kaupade konkurentsivõimet.

Vastukaaluks protektsionistlikule lähenemisele on Rootsi avaldanud oma positsioonid. Nende sõnum on, et EL ei peaks tariifide vähendamisel olema kaitsepositsioonil, vaid tegelema rohkem oma ekspordihuvidega, saavutades tollide vähendamisega parem positsioon ELi eksportivale toiduainetööstusele. Prantsusmaa, Ungari ja Iirimaa muretsevad pigem oma tootjate ellujäämise pärast.

Eesti on suhtunud seni Rootsi ettepanekusse reservatsioonidega, sest tollitasemete vähendamine koos ekspordisubsiidiumide kaotamisega ei pruugi mõjuda hästi tootjate konkurentsivõimele. Lisaks on Eestil ühepoolse liberaliseerimispoliitika kogemus ja me ei karda seda sama palju, kui protektsionistlikuma kaubanduspoliitikaga liikmesriigid.

Läbirääkimiste praeguse seisu järgi võiks eeldada, et ministrite konverentsile otsustamiseks jõuab väga õhuke leppeprojekt. Ei saa välistada ka läbirääkimiste täielikku läbikukkumist, mis oleks kahjulik Eestile, kes on põllumajanduspoliitika liberaliseerimisega juba algust teinud.