Moodne tehnoloogia lubab tööpingi ka internetti ühendada

Ain Alvela 03. jaanuar 2006, 00:00

CNC-metallitöötlemiskeskus kujutab endast arvutiga juhitavat tööpinki, mille automaatika on viidud kõrgtasemele. Kuni selleni, et näiteks robotid korraldavad detailide etteandmist ning masin oskab ise erinevates tootmistsüklites vajaminevaid tööriistu vahetada.

Ühte Lynx 200 treikeskust kasutava ASi Tartu Instrument tegevdirektor Kaido Klaassen kinnitab, et uute seadmete osatähtsus ettevõtte arengus muutub järjest olulisemaks just seetõttu, et vanade pinkidega võrreldes on esiteks töö täpsusklass palju parem, teiseks valmib töö kiiremini.

"CNC-treikeskus võimaldab detaili välja võtmata kasutada järjest erinevaid tööriistu," selgitab Klaassen. "See muudab töö nõukogudeaegsete tööpinkidega võrreldes märgatavalt efektiivsemaks."

Pooleteise aasta vältel oma ettevõttesse kaks CNC vertikaalset Mynx 540 töötlemiskeskust ja ühe Puma 240 treikeskuse ostnud OÜ AT Metalli Grupp juhataja Aare Tamm kiidab kõige enam seda, et tänu uutele seadmetele on tal võimalik tööjõule tehtavaid kulutusi kokku tõmmata.

"Surve palkade tõstmiseks üha suureneb, tänu uutele pinkidele saan viisteist töötajat vähemaks ning selle arvel siis allesjäänutele ka väärilisemalt palka maksta," kirjeldab Tamm. "Varem oli meil kaheksa universaalpinki, mille töö nüüd kolm uut seadet ära teevad."

AT Metalli Grupi investeering uutesse seadmetesse koos paigaldustööde ja lisaseadmetega ulatub 15 miljoni kroonini. Kogu rahapaigutuse kavatseb Aare Tamm tagasi teenida hiljemalt kuue aastaga. Lisaks on Tamm veendunud, et ka enamikule tema vanadest treipinkidest leidub veel ostja. "Jätame ka endale mõne universaalpingi, et remonditöid teha ja üksiktellimusi täita," märgib ta.

Eestisse praeguseks müüdud 16 Daewoo pingi arvutitele pole veel Windowsi operatsioonisüsteemi paigaldatud, ent mõnede teiste tootjate tööpinkide juhtimissüsteem juba on Windowsi-põhine.

"Sellega on muidugi see häda, et Windowsi-põhised seadmed, olgu nad lihtsalt arvutid või näiteks metallitööseadmed, kipuvad n-ö kokku jooksma," nendib Sekavin. "Internetivõrku ühendatud seadmed on lisaks avatud kõikvõimalikele viirustele. Siiani pole treipingiviiruste liikumisest vähemalt Eestis küll veel kuulda olnud, kuid asi on ka veel väga uus. Ajalugu on aga näidanud, et kui tuleb mingi uus arvutitarkvara, on peagi ka seda rikkuvad viirused välja töötatud."

Tööstusautomaatika seadmete projekteerimise ja tootmisega tegeleva Festo Oy Eesti filiaali müügiinsener Hannes Villo kinnitab, et muutugu masinad kui "targaks" tahes, inimest nad kõiges asendada siiski ei suuda.

"Näiteks kvaliteedikontrollis jääb ikka inimesele määrav roll," ütleb Villo. "Samuti sellistel puhkudel, kui masinad pole oma keerukuses enam töökindlad. Inimene on küll ekslikum, kuid masin ei suuda ette näha meelevaldseid olukordi, mida aga ikka ette tuleb, sest ükski seade ei tööta ju ideaalsetes tingimustes."

DNC (Destributed Numerical Control) tähendab jaotatud arvjuhtimist, kus programmid on keskarvuti mälus ja neid jaotatakse CNC-tööpinkide vahel lokaalse arvutivõrgu kaudu.

Keskarvutis mitte ainult ei looda ja säilitata pinkide juhtprogramme, vaid keskne arvuti ka haldab ja jälgib tööprotsessi automaatselt. Vajaduse korral on keskarvuti kaudu võimalik CNC-tööpingi tööprotsessi sekkuda, töötlemist katkestada või korrigeerida parameetreid.

Automatiseeritud tootmisvahendite arengu käigus on kujunenud kaks DNC-süsteemide klassi: lihtsad ja täisautomaatsed DNC-süsteemid. Mõlema klassi ühine tunnus on kesk-arvuti olemasolu, millega on liidetud üks või enam arvjuhtimisega tööpinke või muid automatiseeritud vahendeid. Keskarvuti on ühenduses tööpinkidega andmeside- või arvutivõrgu kaudu.

Lihtsate DNC-süsteemide tunnus on võimas arvuti, mida kasutatakse DNC-serverina, millega on ühendatud kõik tööpingid ja muud süsteemi kuuluvad seadmed. Keskarvuti on ühenduses DNC-terminaliga DNC-liidese kaudu. Info tööpinkidelt ja teistelt DNC-süsteemi kuuluvatelt automatiseeritud vahenditelt töötlemisprotsessi, toodete kvaliteedi ja koguste kohta on võimalik tuua keskarvutisse DNC-terminali kaudu.

Täisautomaatses DNC-süsteemis on CNC-tööpingid ja muud süsteemi kuuluvad vahendid ühenduses keskarvutiga vahetult spetsiaalse DNC-liidese kaudu. Keskarvuti kaudu toimub arvjuhtprogrammide haldamine ja töötlemisprotsesside täisautomaatne juhtimine.

Andmeside keskarvuti ja CNC-tööpinkide vahel luuakse Ethernet- või normeeritud andmesidevõrgu kaudu. Tööpingid on reeglina varustatud standardse RS-232 liidesega.

CNC-tehnoloogia töötati maailmas välja 1990. aastate alguses. Selle pideva täiustamisega on jõutud niikaugele, et CNC-süsteemse ja spetsiaalse DNC-tarkvaraga varustatud trei- või freespingi võib ühendada internetti, et seda võrgu kaudu juhtida või ühe kesk-arvuti abil hoida töös terve tootmisüksuse tööpinke.

Lõuna-Korea korporatsiooni Doosan tütarfirma Doosan Infracore täisautomaatseid metallitöötlemiskeskusi maale toova OÜ Swedish Tool müügidirektor Peeter Sekavin märgib, et CNC-süsteemiga varustatud treikeskuste operaatorite hooleks jääb teatud detailide puhul vaid iga paarikümne minuti järel sisestatud mõõte kontrollida.

"Töö efektiivsus ja kiirus on vanade universaaltreipinkidega võrreldes paranenud teinekord isegi mitu korda," iseloomustab Sekavin. "Näiteks kui aastakümneid kasutatud universaaltreipingil kulus treialitel ja freesijatel mingite detailide partii tegemiseks kolm nädalat, siis freesimist võimaldava CNC-treikeskusega on sama kogus võimalik valmis teha kahe päevaga."

CNC-tööpinkide programmide tegemiseks kasutatakse üha rohkem CAM-tarkvara.

Viimane lubab paberijooniseid tegemata sisestada arvutisse tööpinkide jaoks vajalikke programme, genereerib neid ise ja seda suhteliselt vähese ajakuluga ka väga keeruliste detailide valmistamise korral. Sellepärast ongi arvutiseeritud terakeskused mõeldud eelkõige partiide kaupa tootmiseks, üksikdetailide valmistamisel jäävad universaalpingid ka edaspidi asendamatuks.

Kuigi uute CNC-tööpinkide hinnad algavad üldjuhul miljonist kroonist ja lõpevad umbes miljoni euro piirimail (eritellimusel valmistatud suured pingid on ilmselt veelgi kallimad), eelistavad Eesti ettevõtjad Peeter Sekavini sõnul siiski just uusi seadmeid soetada.

CNC-süsteeme saab kasutada ka näiteks plastikust detailide töötlemiseks mõeldud seadmete, samuti puidutööpinkide juures jm.

Kõige suurem oht CNC-süsteemis töötavate masinate puhul on detaili ja tööriista kokkupõrke võimalus, mis võib juhtuda mingite programmis leiduvate ebakõlade tagajärjel. Kuid ka sellised juhused on enamasti tingitud mitte masina eksimusest, vaid pigem siiski sellest, et inimene on mingid parameetrid valesti sisestanud.

Kuna töö on täpne ja masinad kallid, siis on väga oluline nendega töötavate inimeste korrektsus ja kompetentsus. Tööstustel ongi terav probleem uutele ja moodsatele seadmetele töötajate leidmisel, leiab Peeter Sekavin.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing