Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korralik akutrell maksab vähemalt paar tuhat krooni

    Kõigepealt tuleks ASi Tallmac tööriistakeskuse ehitusmasinate projektijuhi Rene Shaprani ütlusel selgeks teha, mida trelliga põhiliselt teha soovitakse ja kui võimas peaks olema aku.
    "Näiteks kas lastakse kruvisid või puuritakse auke, kas keeratakse kruvisid kipsplaati või suurt väändemomenti vajavaid suureläbimõõdulisi ja pikki puidukruvisid," seletab Shapran. "Kergemaks tööks ei ole mõistlik soetada võimsat, rasket ja kallist akutrelli."
    ASi Mecro (Stok-keri Tööriistakeskus) tootejuht Mate Päärsoo ütleb, et mida suuremad on aku mahtuvust ja pingevõimsust näitavad numbrid, seda kauem saab selle akuga tööd teha. Päärsoo sõnul on odavate trellide akud halva kvaliteediga ja ütlevad üsna kiiresti üles. "Aku laadimisaja pikkus võib odavamatel trellidel olla kaks või koguni viis tundi. Veidi kallimate trellide aku laeb täis juba poole tunniga," sõnab Päärsoo.
    Samuti tuleks vaadata väändemomenti ehk seda, kui suurt kruvi suudab trell keerata või kui suurt auku puurida. Odavad trellid ei pruugi suuri kruve hästi sisse keerata. "Ja ka pöördeid tuleb vaadata - odavamad trellid on sageli ilma käigukastita ja töötavad ainult ühel kiirusel," ütleb Päärsoo. "Käigukast teeb aga töötamise oluliselt mugavamaks, sest nii saab kiirust vastavalt töö iseloomule reguleerida."
    Mugavuse mõttes võiks akutrell Päärsoo arvates olla ka päästikuga reguleeritav - mida sügavamale päästikut vajutada, seda kiiremini trell käib. "Ka momendiregulaator võiks olemas olla," leiab ta. "See tuleb kasuks juhul, kui näiteks on vaja väikesi kruvisid puidu sisse keerata." Tavaostjal on ASi ESSVE Baltic müügijuhi Jaanus Trummeri sõnul kõige kindlam leida head trelli kaubamärgi järgi: "Makita, Metabo ja Bosch on ennast aastatega tõestanud ja seega kindel valik."
    Koju ostetud trellide puhul on Trummeri ütlusel põhiline probleem see, et valitakse odava hinnaga tööriist - mõeldakse, et nagunii kasutan seda harva ega ole mõtet raha raisata. Paraku võib sellisel juhul silmitsi seista probleemiga, et trell kestab ainult ühe päeva.
    Mate Päärsoo kinnitab, et 200-1000krooniseid trelle üldjuhul osta ei maksa. "Need ei pea lihtsalt vastu. Muidugi, kui trelli ongi vaja ainult ühe kapi kokku keeramiseks, siis kõlbab ka odavam, aga tõsisema töö jaoks ostetava trelli hinnad algavad siiski umbes 2000 kroonist," tõdeb Päärsoo.
    Boxes OÜ juhataja Erki Teigamägi ütleb samuti, et alla 2000 krooni korralikku akutrelli üldjuhul ei saa. Teigamägi usub, et kallis hind üldjuhul garanteerib korraliku tööriista. "Muidugi võib ette tulla ka seda, et keegi müüb kehva trelli kallilt, aga need on siiski pigem erandjuhud."
    Rene Shaprani sõnul saab nende firmast vastupidava ja kvaliteetse akutrelli 2000-8000 krooni eest. "Odavamate trellide peamiseks puuduseks on see, et nende tootmises on kasutatud odavaid materjale, mis kuluvad kiiresti, nii ei saagi trell kaua kesta," sõnab Jaanus Trummer.
    Põletav vajadus akutrelli järele tekkis siis, kui oli vaja üks katus peale kruvida. Kui me oleksime seda käsitsi teinud, oleks kulunud vist pool aastat. See on ka muidu mugav tööriist, eriti seetõttu, et on ilma juhtmeta.
    Minul on selline suhtumine, et kui ma midagi ostan, peab see olema töökindel, seega otsisin korralikku trelli. Alguses pidasin nõu ehitusmeestega, et mida nemad kasutavad.
    Professionaali ja tavakasutaja vajadused on muidugi erinevad, ent lõpuks langes valik Hitachi trellile, mis on põhimõtteliselt ka profiriist. Lihtsalt juhtus olema sooduspakkumine, mistõttu õnnestus saada trell koos rikkaliku lisavarustusega umbes 3000 krooniga. Hind pani asja lõplikult paika.
    Siiani ei ole see tööriist mind alt vedanud, ehkki väga palju pole ma ehitanud. Mulle oli oluline, et trelli aku oleks normaalse mahutavusega - mäletan, et kahe akuga saime katuse kallal päev otsa tööd teha.
    Valiku tegemisel soovitan nõu küsida ikkagi kasutajatelt, kuna elu on näidanud, et professionaalseid ja samas neutraalseid müügimehi on raske leida. Kaubavaliku kohta ütlen, et ega akutrellide valik ei pea olema sama suur kui ülikondade oma - igas viisakamas kaupluses on olemas tavalistele lisaks vähemalt mõned profitrellid.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Üha enam inimesi käib tööl autoga, ühistransport ja jalutamine jäävad kaugele maha
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.