Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kohus täpsustas juhatuse liikme vastutust

Vaido Põldoja 05. jaanuar 2006, 00:00

Riigikohus täpsustas juhatuse liikme vastutust äriühingu maksuvõla eest. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 võimaldab vastutusotsusega nõuda maksuvõlg sisse kolmandalt isikult, kes vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.

Kokkuvõtlikult, vastutusotsust ei saa riigikohtu arvates juhatuse liikme suhtes teha äriseadustiku § 187 lg 2 alusel ega ka siis, kui maksuvõlg on tekkinud enne MKSi jõustumist 1. juulil 2002 ning maksuhaldur peab tõendama iga juhatuse liikme süüd eraldi. Lisaks vastutusotsuse tegemise küsimusele aitab lahend kaudselt selgitada, et isiku vastutust põhjustavaid MKSi sätteid ei saa rakendada tagasiulatuvalt.

Riigikohus tegi 31. oktoobril otsuse haldusasjas nr 3-3-1-41-05 (Aivo Sauna ja Eero Lalli kaebus Kagu Maksuameti vastutusotsuse tühistamiseks). Lahend täpsustab maksuvõla sissenõudmist osaühingu juhatuse liikmelt kui kolmandalt isikult. Kuigi lahend käsitleb osaühingu juhatuse liikme vastutust, saab samad põhimõtted üle kanda ka muude äriühingute juhtorganite liikmete vastutusele.

Lahendis toodud põhimõtteid kordas Riigikohus 21. novembril 2005 tehtud lahendis nr 3-3-1-53-05 (Martin Viljasaare kaebus Kagu Maksuameti vastutusotsuse tühistamiseks). Et mõlemad lahendid käsitlevad samu asjaolusid, käsitlen artiklis vaid esimest lahendit.

Lahendi asjaolud on lühidalt järgmised. Äriühingu maksuvõlg oli tekkinud enne 1. juulit 2002, eelmise maksukorralduse seaduse kehtimise ajal. Maksuhaldur nõudis vastutusotsusega maksuvõla tasumist pankrotistunud äriühingu juhatuse liikmetelt. Maksuhaldur oli seisukohal, et äriühingu juhatuse liikmed vastutavad äriühingu maksukohustuse täitmise eest MKSi ja äriseadustiku alusel. Kui juhatuse liikmed on süüliselt kahju tekitanud äriühingu võlausaldajale, vastutavad nad solidaarselt äriühinguga.

Riigikohus leidis esiteks, et enne 1. juulit 2002 kehtinud MKSi alusel ei saa äriühingu juhatuse liikmelt maksusumma tasumist nõuda. Vana seadus võimaldas maksuvõla tasumist nõuda täisühingu või usaldusühingu osanikult. Ringkonnakohus oli MKSi § 96 kohaldamist ja vastutusotsuse õigustatust põhjendanud MKSi §-ga 164, mille kohaselt nõutakse enne MKSi kehtima hakkamist tekkinud maksuvõlg sisse MKSi alusel.

Kuigi riigikohus ei käsitlenud seda sätet, saab kohtu seisukohtadest välja lugeda, et see säte ei saa põhjustada tagasiulatuvat maksukohustust. Vastasel korral poleks riigikohus ju hakanud selgitama vastutusotsuse tegemise võimalikkust enne 1. juulit 2002 kehtinud MKSi alusel. Teiseks, riigikohus selgitas olulist erinevust MKSi ja äriseadustiku alusel nõuete esitamisel. Vastutusotsuse puhul on tegemist maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult, selles asjas juhatuse liikmelt, kusjuures vastutuse eelduseks on juhatuse liikme poolt süüliselt tahtluse või raske hooletuse vormis kohustuste täitmata jätmine, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Äriseadustiku § 187 lg 2 kohaldamisel on aga tegemist kahju hüvitamisega osaühingule. Seega oli ja on vastutus MKSi ja äriseadustiku alusel erinev.

Riigikohus selgitas ka, et vastutusotsuses peab maksuhaldur põhjendama iga juhatuse liikme süüd ja selle suurust eraldi. Motiveerimata vastutusotsuse korral ei pea juhatuse liige hakkama ise süü puudumist tõendama. Kohus leidis, et motiveerimiskohustus on nii oluline, et motiveerimata vastutusotsus tuleb igal juhul tühistada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing