Eesti naine küsib liiga väikest palka

Ehkki EL on loonud range reeglistiku meeste ja naiste võrdseks kohtlemiseks tööturul, on tõsiasi, et naised saavad madalamat palka kui mehed ja nii on see kogu Euroopas. Suurim on probleem paraku Eestis, kus naiste ja meeste palgad erinevad ligi veerandi võrra. Näiteks Maltal saavad naised 4% väiksemat palka kui mehed.

Äripäeva meelest aitab probleemi lahendada diskussioon sel teemal, mis julgustab naisi küsima tööandjailt suuremat palka, samuti palkade avalikustamine ja muudatused tööturul, eeskätt tööjõupuudus.

Kas julgeme öelda, et Eesti naised on kehvemad töötegijad kui maltalannad - loogika ütleb ju, et palk sõltub inimese tootlikkusest, tema isikuomadustest, teadmistest ja oskustest? Küllap mitte, saame rääkida ehk temperamendi erinevusest, et eestlannad on arglikumad enda eest seisjad - meie naised küsivad tõepoolest liiga vähe palka. Aga sellega ei seleta niivõrd suurt erinevust. Meil on tööturul meeste ja naiste võrdse kohtlemisega tõsiseid probleeme.

Poliitikauuringute keskuse PRAXIS mullune naiste ja meeste palgaerinevuste uuring ütleb, et kolmandiku palgaerinevusest saab lugeda põhjendatuks, ülejäänud osa puhul peame põhjusi otsima ka diskrimineerimisest.

Aasta-aastalt on olukord küll paranenud, kuid väga aeglaselt, nagu näeme Äripäeva tänasest artiklist. Probleem algab meist enestest, vananenud ettekujutusest naiste väiksemast panusest tööprotsessis, ka emadest, kes kasvatavad tütreid kodukanadeks, aga poegi, unistades nende suurest karjäärist. Ilmselt paljuski seetõttu on naised ka olnud meestest vähem karjäärile orienteeritud ja siit tuleb otsida ka meeste naistesse üleoleva suhtumise juuri.

Õnneks näitab viidatud uuring, et hoiakud naiste ja meeste töö väärtustamises osas on seoses põlvkonna vahetumisega muutumas: tänaste 21-30 aastaste seas on neid, kes karjääri tähtsaks peavad, naiste-meeste seas võrdselt ja isad väärtustavad ühtviisi nii oma tütarde kui poegade karjääri. Naiste palkadele hakkab mõju avaldama ka nende paranev haridustase - kõrgharidust omavate ja omandajate seas on naiste ülekaal viimaseil aastail Eestis ilmne.

Murrangut tööandjate suhtumises toimetuse meelest käskude ja keeldudega ei saavuta. Veel karmimatest seadustest pole kasu - see valdkond on piisavalt reguleeritud. Nii palga- kui soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi ning töötajal on õigus nõuda võrdse tasustamise põhimõtte rikkumise eest hüvitust.

Paljud tööandjad on töötjaga töölepingut sõlmides seadnud nõudeks, et palgatav töötasu enda teada hoiab. Palk pole meie seaduste mõistes ärisaladus. EAKLi juristi Helve Toomla sõnul võib töötaja selle numbri kas või ajalehes avaldada. Kui töötajad teavad üksteise palku, on see survevahend tööandjaile võrdsete tingimuste seadmiseks.

Uuringud on näidanud, et konkurents vähendab erinevusi meeste ja naiste palgas ning sedagi, et diskrimineeriv tööandja teenib vähem kasumit. Küllap on see samamoodi ka Eestis ning need on toimetuse meelest märksõnad, mida ettevõtjad peaksid arvestama oma palgapoliitikat kujundades. Kui mitte muu, siis tööjõupuudus sunnib ettevõtjat oma suhtumist revideerima - praegu on naistöötajaid konkurentidelt odavam üles osta.

Autor: ÄP