Autojuhti pimedas abistava teemärgistuse kilomeeter maksab 25 000 krooni ringis

Martin Hanson 13. jaanuar 2006, 00:00

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nõuab, et liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 meetri kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Ja veel, märke tuleb pidevalt hooldada ja puhastada.

Suvisel ajal ei ole hooldamisega sedavõrd muret, kuid talvisel ei ole lumest ja lobjakast täispritsitud kattemärgistusest mingit kasu.

Maanteeamet on majandus-ministeeriumile esitanud kinnitamiseks 2006. aasta eelarve, mille kogumaht on 2,4 miljardit krooni. Sellest on maanteede ja muude teede hoolduseks ette nähtud 650 miljonit krooni ja investeeringuteks 1,75 miljardit krooni, selgitas maanteeameti pressiesindaja.

Raha hoolduseks peaks nagu jätkuma. Miks aga on siiski sedavõrd raske hommikul näiteks Tallinna-Tartu maanteel liikuda?

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain ütles, et liiklusohutuse seisukohalt on teekattemärgised väga olulised, kuid alati looduse vastu ei saa.

"Teid hooldavad kohalikud teedevalitsused või siis hooldusfirmad. Maakonniti on see erinev. Kuskil pole öeldud, kuidas puhastada, aga märgised peavad olema puhtad. Pole paika pandud ka, kui tihti puhastatakse," ütles Pain.

Paini sõnul on peaaegu kõik maanteed adekvaatselt märgistatud, ainult mõned lõigud on veel puudulikud.

Eesti maanteekatte märgistamise standard näeb ette, et "liiklusmärkidega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimedal ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud".

Ühe kilomeetri pikkuse ühekordse pidevjoone maanteele märkimine maksab olenevalt materjalist 3600 kroonist kuni 23 500 kroonini.

Tegemist on siis kas tavalise värvkatte, pritsplastik- või termoplastikkattega. Sellele lisanduvad veel märkepostid, mida kilomeetris on 40 ning mis lähevad kokku maksma 9400 krooni. Pika lauge kurvi peale kulub poste topeltkoguses.

"Üldiselt sõltub aga hind paljuski teekattest, märgistuse tüübist ning ka sellest, millist materjali kasutatakse. Näiteks kahekordse pidevjoone märkimine on kaheksa korda kallim kui lühikeste kriipsudega katkendjoone märgistamine. Ja näiteks termoplastikuga märkimine on ligikaudu seitse korda kallim kui värviga märgistamine," selgitas Pain ning lisas, et hinna dikteerib riigihange.

Politsei andmetel toimus eelmisel aastal 2244 liiklusõnnetust, milles hukkus 170 inimest.

Põhja-Politsei pressiesindaja Tuuli Härsoni sõnul on teekattemärgistus enamasti liiklusmärkidele täienduseks.

"Näiteks ülekäigurada tähistab nii märk kui ka teele joonistatud triibud. Kulunud või halvasti nähtav teekattemärgistus tekitab liiklejates segadust ning arusaamatusi," ütles Härlson.

Peaminister lubas, et 2013. aastaks investeeritakse Tallinna-Tartu maantee renoveerimisse 4,5 miljardit krooni. Selle summaga peaks saama tee neljarealiseks, aga selle raha eest saaks ka terve trassi valgustitega katta ning teha teetaskud, kuhu suured kaubaautod tipptunnil suunata. Sinnani on aga vaja teravat silma ja rahu.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:42
Otsi:

Ava täpsem otsing