Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Parlament hülgas sadamadirektiivi
Viimati oli Euroopa Parlament sadamadirektiivi eelnõu tagasi lükanud 2003. aastal. Pärast seda oli Euroopa Komisjon seda kohendanud ja esitanud uuesti. Komisjoni seisukoht on, et konkurentsile suletud ja riiklikult subsideeritud sadamates läbipaistvama ja liberaalsema tegevuskeskkonna loomine tuleb kasuks kõigile.
Euroopa transpordivolinik Jacques Barrot ütles pärast hääletuse selgumist: "Kõigele vaatamata tuleb meil rajada alus Euroopa sadamapoliitikale, mis oleks investoritele vastuvõetav."
Sadamadirektiivi vastu olid sotsiaaldemokraadid ja liberaaldemokraadid. Parlamendi suurim blokk Euroopa Rahvaerakond oli selles küsimuses lõhestunud. Vasakpoolsete meelest nõrgestaks sadamadirektiiv töötajate õigusi ning teeniks üksnes ekspordi- ja impordiettevõtete huve. Osa parempoolseid on seda meelt, et direktiiv lisaks uut bürokraatiat neis riikides, kus sadamateenused on konkurentsile juba varem avatud.
Sadamadirektiivi hääletusele eelnesid 12 Euroopa Liidu liikmesriigi paljudes sadamates suured meeleavaldused, millest osa kujunes vägivaldseks. Streik halvas näiteks Rotterdami ja Antwerpeni sadama töö. Ametiühingute üleskutsel oli 6000 protestijat sõitnud Euroopa Parlamendi juurde Strasbourg'is. Agressiivsemad purustasid isegi parlamendihoone aknaid.