Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euromiljardite jagamine loosungite abil

Liis Kängsepp 23. jaanuar 2006, 00:00

Kava kohta, mille koostamisel osalesid rahandusministeeriumi juhtimisel enamik ministeeriume ja sadakond organisatsiooni, saab avalikkus oma arvamust avaldada esialgu vaid 31. jaanuarini. 66-leheküljelise dokumendi nimi on "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013".

Rahandusministeeriumi kodulehe esiküljel strateegiale viidet ei leia, bännerid suunavad vaid "Riigi eelarvestrateegia 2007-2010" juurde. Pärast mõningast tuhnimist jääb dokument endiselt kättesaamatuks. Kui täpset aadressi ei tea, siis ilmselt strateegiat üles ei leia.

Kaubandus-tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhi Reet Tederi hinnangul peab strateegia olema piisavalt üldine ja samas piisavalt mõistetav. "Et saaks selle piires opereerida," sõnas Teder. "Kesktee leidmine ei ole lihtne ja praegu paistab nii, et erinevates prioriteetides võib situatsioon kujuneda erinevaks."

Strateegiadokument koosneb nimelt kaheteistkümnest eri prioriteedist, mis mõne ametniku sõnul pole mitte niivõrd defineeritavad oluliste sihtidena, vaid pigem hõlmavad nad valdkondade olukirjeldusi.

"Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" II osa: eesmärgid ja prioriteedid.

Prioriteedi üldise eesmärgi kui piirkondade terviklikule ja tasakaalustatud arengule aitavad kaasa tegevussuunad, mis on suunatud kohaliku arengupotentsiaali sisemisele ärakasutamisele, piirkonna kujundamisele soodsaks elu-, investeerimis- ning külastuspiirkonnaks. Prioriteedi eesmärgi seisukohast on seega olulised tegevused, mis on suunatud eri piirkondade sisemiste arenguressursside maksimaalse kasutatuse ning kvaliteetsete esmatähtsate avalike teenuste ruumilise kättesaadavuse tagamisele. lk 19

Tulenevalt vajadusest liikuda teadmistepõhise majanduse poole, on ettevõtluse arengu ja tootlikkuse kasvu saavutamiseks oluline panustada inimeste teadmiste ja oskuste arendamisse ning soodustada uute teadmiste, tehnoloogiate ning lähenemiste loomist ja ärakasutamist äritegevuses. lk 25

Sotsiaalse toimetuleku tagamiseks võetakse suund integreeritud abi osutamisele, milleks rakendatakse juhtumikorralduse põhimõtteid teenuste pakkumisel ja arendatakse vastavat haldussuutlikkust. Juhtumikorralduse peamiseks ülesandeks on inimese seostamine tema vajadustele vastavate teenuste ja toetuste ning muude ressurssidega. Lisaks panustatakse elamufondi, eluasemeteenuste ja hoolekandeteenuste kvaliteedi arendusse ning hoolekandeasutuste kaasajastamisse. Need tegevused toetavad inimeste sotsiaalse kindlustunde ja toimetuleku ning seeläbi arenguvõimaluste suurenemist. lk 46

T&A keskkonna ja inimkapitali arendamise juures ei saa kõrvale jätta meetmeid T&A kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks ja süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selleks suurendatakse olemasolevate finantsskeemide fokuseeritust, arendatakse kvaliteedi tagamise süsteemi ja legaalset raamistikku. lk 31

Soolisest ebavõrdsusest tulenevate probleemide efektiivseks lahendamiseks on samas just üldiselt vajalik meeste suurem kaasatus soolist ebavõrdsust vähendavatesse tegevustesse. lk 47

Vähendamaks loovuse väljendumist pärssivaid tegureid on tähtis toetada loova tegevuskeskkonna kujundamist, tõsta teadlikkust nii ettevõtjate, loovisikute kui ka tarbijate seas ning kujundada haridussüsteem loovust ning ettevõtlikkust arendavaks. lk 25

Lisaks ettevõtlusõppele panustatakse ettevõtluskultuuri arengusse läbi ettevõtete, avaliku sektori ja laiema avalikkuse teadlikkuse ja teadmiste arendamise ettevõtlusest ja innovatsioonist. lk 26

Aitamaks alustaval ettevõtjal ehitada üles elujõuline, kasvuvõimeline ning jätkusuutlik ettevõte on oluline pöörata tähelepanu nende teadlikkust ja teadmisi suurendava iseloomuga ja finantseerimisraskusi ületada aitavatele teenustele. lk 25

Arendatakse ka Eesti investorite võimalusi investeerida Eesti väikeettevõtlusesse. lk 26

Teadmiste ja oskuste leviku edendamiseks on oluline pöörata tähelepanu koolitustegevusele ja mobiilsuse suurendamisele (eriti tippspetsialistide seas). lk 26

Katrin Höövelson, sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juht
Selle inimestevahelise hoolimise prioriteedi sõnastus on ju tegelikult päris armas. Hoolimine on tegelikult see, mida meil ühiskonnas on täna tegelikult vähe. Läbi erinevate tegevuste ja gruppide kaasamise saame seda suurendada.

Raivo Palmaru, kultuuriminister
Mina ei ole selles strateegias vaadanud ei ilukirja ega struktuuri - kultuuriministeeriumil oli selge eesmärk. Meie jaoks oli oluline saada sisse võimalikult palju kultuuriobjekte. Praegu ma olen lootusrikas. Ma pole seda paberit veel laia pilguga vaadanud, olen vaadanud kultuuripoliitika pilguga.

Jaan Õunapuu, regionaalminister
Pean oluliseks, et teiste ministeeriumide tegevussuunad, mis puudutavad regionaalset arengut, toetaksid regionaalarengu prioriteeti.

Jaak Aab, sotsiaalminister
Kui me räägime soolisest võrdõiguslikkusest, siis meeste kaasamine tähendab seda, et ka mehed mõistavad, et võrdõiguslikkus toob kasu kogu ühiskonnale, mitte ainult naistele või ainult meestele.

Katrin Idasaar, kultuuriministeeriumi eelarve- ja majandusanalüüsi osakonna peaspetsialist
Loomemajanduse teema on väga uus. Meile endale oli praegu kõige tähtsam selle juures, et strateegias oleks vähemalt konkreetselt sees sõna "loomemajandus". Sest et see on siiamaani meil katmata valdkond.

Madis Kaldmäe, siseministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik
Mis seal salata, pole mahti olnud redaktsiooni teha, sest igal nädalal on dokument muutunud. Praegu on strateegia tõesti raskesti hoomatav, aga see peabki olema taoline, et eurobürokraat saaks sellest aru ja kiidaks heaks.

Silver Tammik, majandusministeeriumi majanduspoliitika talituse peaspetsialist
Praegu koostatav kava paneb paika struktuurivahendite kasutamise vaid prioriteetide (aga mitte konkreetsete tegevuste rahastamise, vaid just üldisel tegevussuundade) tasandil. Tulenevalt samast üldmäärusest koostatakse edaspidi täiendavalt detailsemad rakenduskavad (OPd), mida asutakse koostama loodetavasti veebruaris.

Siim Sikkut, rahandusministeeriumi riigi eelarvestrateegia projekti juht
Meie siin majas ei mõtle uuesti välja, mis on erinevates valdkondades oluline. Need tegevused, mis me kavandame, põhinevad paljus sellel, kuidas ministeeriumid on enda valdkonnas asju kavandanud.

Reet Teder, kaubandus-tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juht
Ettevõtluspoliitika koostamisel on näha, et meie ja ministeeriumi nägemus olulistest valdkondadest ei kattu. Ministeerium näeb kõikide hädade vastu ühte ravimit - see on koolitus. Meie hinnangul on selline nägemisviis liiga kitsas. Teistes riikides lähevad ettevõtjatele kõige olulisemad toetusmeetmed sõna otseses mõttes masinate soetamiseks. Riik ei tohi välistada, et tuleviku struktuurivahendeid ei saa kasutada uute tehnoloogiate soetamise toetamiseks.

Majandusministeeriumis on valmimise lõppfaasis transpordi arengukava aastani 2013, ettevõtluspoliitika aastani 2013, T&A strateegia innovatsiooni osa ja teised dokumendid, mis ongi otseseks sisendiks struktuurivahendite kasutamise strateegiasse.

Loomulikult oleme nende koostamisel pidanud tõsiseid arutelusid oma heade partneritega. Loomulikult on veel tõsisemad poliitilised arutelud alles ees, kui ideede taha tulevad konkreetsed numbrid.

Kuna dokumendi sisenditeks on Euroopa Liidu vastav programmdokument, mis on kirjutatud bürokraatlikus keeles, siis ilmselt sealt on ka kandunud see probleem siia. Praeguses kavas on vähe konkreetsust, sõnastus on üldine ja prioriteetide nimekiri ei ole lõplik. Arvan, et olete nõus, et seitsmeaastase perioodi täpselt ette planeerimine on üsna võimatu.

Kui dokumendi kättesaadavusega on mingeid puudusi, siis need parandatakse ära.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:43
Otsi:

Ava täpsem otsing