Läänemerel kiireim kruiisiturismi areng

Liis Meeras 24. jaanuar 2006, 00:00

Kruiisisektor, mille algusajaks loetakse 1970ndaid, on üks kiiremini kasvav valdkond turismimajanduses. Kuigi siiani domineerib Kariibi mere regioon, on kruiisisektorist saamas arvestatav ülemaailmne äri. 2004. a kasvas kruiisiturism 8,4%, jõudes absoluutarvudes 13,4 mln reisijani. Kruiisiturismi kasv on seotud peamiselt maailma majanduse kasvuga. Euroopas oli kruiisiturismi kasv 2004. a 5,3% 2,66 miljonilt 2,82 miljoni reisijani. Ka 2006. a peaks eelmiste aastate keskmine kasv jätkuma, see peaks kruiisituristide arvu 2006. a viima 15 mln ja 2012. a 20 miljonini.

Läänemeri on kõige kiiremini kasvav kruiisipiirkond maailmas. 2004. a ületasid Balti mere kruiisisadamate külaskäigud esmakordselt Norra fjordide külastuse. Trendi tekkepõhjus on infrastruktuuri väljaarendus, samuti uute huvitavate ja stabiilsete sihtkohtade teke, eriti Tallinn.

2004. a tegid 62 erinevat kruiisilaeva kokku 232 Tallinna sadama külastust, mis on küll nelja külastuse võrra väiksem kui 2003, kuid reisijate arvu see ei vähendanud: Tallinna sadamas kasvas kruiisireisijate arv 1% võrra 204 151-lt 205 578 reisijani. Uue kruiisilaevade kai avamine 2004. a võimaldab vastu võtta keskmisest suuremaid laevu, millega on sadamas loodud head eeltingimused kruiisireisijate arvu kasvuks järgnevatel aastatel.

Kruiisireise on alates lühikestest kahepäevastest kuni pikkade, mitmeid kuid kestvate reisideni. Reisikava ülesehitus lähtub neljast komponendist: pardalemineku sadam, laeva sõidukiirus, reisi kestvus ning sihtkoha sadamad. Kruiisipakkumistesse kuuluvad nii lühemad, lähtekoha ümbruses tehtavad kui ka pikemad reisid kaugematesse piirkondadesse, kuni ümbermaailmareisini välja. Vastavalt Cruise Lines International Association'i (CLIA) andmetele on viimaste aastate kõige populaarsemad kolme-neljapäevased kruiisid.

Kruiisireis on üks kallimad turismitooteid, eriti luksuskruiisid, samas sisalduvad paljudel juhtudel hinnas ka tasuta alkohoolsed joogid, jootraha ja ekskursioonid sihtsadamates. Ekskursioonide valikus pakutakse järjest rohkem eksootikat, nt kas või Vene hävitaja MIG lende. Kruiisireisijad on inimesed, kel on piisavalt suur sissetulek ja vaba aega. Suure osa moodustavad seeniorid, keskmiselt üle 60aastased inimesed. Palju on korduvreisijaid, tegu on kõrgeima rahulolutasemega turismitootega.

Tulevikutrendid. Muutuma on hakanud inimeste eelistused sihtpunktide osas. Turistid on traditsioonilistest kruiiside (vahe)sadamatest küllastunud ning otsitakse uusi peatumispaiku, soovitakse kogeda midagi uut ja enneolematut. Viimane on turismimajanduse trend kaasajal - inimesed otsivad uusi ja huvitavaid kohti ning tegevusi.

Muutunud on ka kruiiside müügitehnikad. Lähtudes odavlennufirmadest toodi 2005. a mais turule easyCruise'i hop-on/hop-off-kontseptsioon. Põhimõte on selles, et kliendil on võimalik igas peatuskohas laevalt lahkuda ja teise laeva peale minna, traditsioonilise kruiisi puhul on konkreetne pakett ühel kruiisilaeval.

Suurenenud on turvalisuse risk: et kaitsta ennast piraatide eest, on kruiisilaevadel uus kaitsemeetod - kurdistav helisignaal, mis tekitab ründajates lühiajalise halvatuse, pikemal toimel ka kurdistumise ja isegi äkksurma.

Peale ookeani- ja merekruiiside on järjest suuremat populaarsust kogumas jõekruiisid, millest üks populaarsemaid on Niilus. Euroopas on trend korraldada kruiise ka vähemtuntud jõgedel, näiteks Elbel.

"Kruiisid on olnud ja on üks turvalisemaid viise veeta puhkust, ja nii see ka jääb," ütleb Michael Crye, CLIA president. Jätkuvalt on oodata kruiisituristide kasvu ka Eestis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:43
Otsi:

Ava täpsem otsing