Eesti majandus õilmitseb väikeettevõtluse toel

Samas kui arvestada euromäärusest lähtuvalt väikeettevõtte suuruseks kuni 50 töötajat, annab sääraste ettevõtete käive 2004. aasta statistika põhjal kokku veidi üle poole Eestis kõigil tegevusaladel tegutsevate firmade netokäibest. Pool töökohtadest on samuti väikeettevõtetes.

Viimaste aastate võrdluses on näha olulist kasvu just mikroettevõtete arvu osas - aastal 2000 oli neid 8500 võrra vähem kui 2004. aasta lõpus. Selle aja jooksul kahekordistus ka nende kogukäive, tõustes 102 miljardi kroonini. Valdkondade võrdluses on üldise kasvu taustal väikeettevõtetele raskeimaks osutunud tegevus jaekaubanduses, kus viimase viie aastaga kahanes tegutsejate arv pea tuhande võrra, olles aasta eest 4119.

Enam kui 250 töötajaga ettevõtete ehk suurettevõtete arv püsib Eestis 150-160 juures. Suurettevõtted annavad viiendiku firmade kogukäibest ning rakendavad 23% töötajaskonnast.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum lausus, et toetab väidet, et suur osa Eesti majandusest põhinebväike- ja keskmistel ettevõtetel. Kuid mõtte selles tähenduses tuleb tema sõnul rõhutada ka arvukust - tegemist pole mitte kolmandiku või poolega siinsetest ettevõtetest, vaid tunduvalt enamaga.

Samas lisas Kuum, et ka suurettevõtetel on väikeste kõrval oma väärtus: "Majandusteooriates pole üheselt välja öeldud, millised on paremad." Kui osa teooriaid soovitab toetada tugevaid - seda eelistab Eestis ka PRIA -, siis USAs näiteks toetatakse väga uute ettevõtete teket, sest väiksest võib kasvada suur, rääkis Kuum.

Viimast pooldas ka Kuum, lausudes, et ühiskond peaks väärtustama väikest, sest see sisaldab potentsiaali ning äri käimapanekut saab rohkem aidata. "Nagu spordis - ei saa kohe toetada tippsporti, vaid tuleb toetada püramiidi alumist äärt," ütles Kuum ja tõi näitena Leedu korvpallisüsteemi, kus peetakse oluliseks laste massilist kaasamist selle spordiala juurde.