Rahvaliitlased vallutavad ministeeriume

Kristina Traks 31. jaanuar 2006, 00:00

Skeem on lihtne: kui nende ministeeriumide haldusalas vabaneb või vabastatakse mõni kõrgem ametikoht, siis sinna leitakse "õigesse erakonda" kuuluv inimene. Nii näiteks sai paar kuud tagasi taimetoodangu inspektsiooni etteotsa pärast selle kauaaegse direktori Roland Nymanni pensionile siirdumist rahvaliitlane Mart Mäeker. Ida-Viru keskkonnateenistuses, mida pikka aega juhtis Reformierakonda kuuluv Tiiu Sizova, tehti eelmisel suvel juhtidega vangerdus, mille tulemusena sai teenistuse juhiks kümme aastat Ida-Viru asemaavanemana töötanud Rahvaliidu taustaga Agu Värimäe ning Sizova jäi tema asetäitjaks. Samalaadseid paari viimase aasta jooksul toimunud vahetusi leiab nende ministeeriumide haldusaladest veel vähemalt kümmekond.

Lisaks ministrite poliitilistele nõunikele leidub eriti palju erakondlastest või poliitiliselt aktiivseid, kuid veel mitte erakonda astunud osakonnajuhte just nendes kahes ministeeriumis. Tõsi, keskkonnaministeerium on läbi aegade paistnud silma oma politiseeritusega - Villu Reiljani eelkäija, reformierakondlase Heikki Kranichi ministriks oleku ajal oli kombeks, et positsioonikad inimesed keskkonna alal peavad kuuluma Reformierakonda.

Keskkonnaminister ja Rahvaliidu juht Villu Reiljan ütleb, et Rahvaliidu mõjusfääri valdkondades parteistamisest rääkida on vildakas. "Näiteks on rahandusministeeriumis ametis kordades rohkem reformierakondlasi kui rahvaliitlasi," sõnab Reiljan. "Lisaks on nii rahandus- kui ka keskkonnaministeeriumis vastavalt tugevate parteiliste sidemetega või parteisse kuulunud kantsler vahetunud parteitu, erialase magistrikraadiga inimese vastu."

Reiljan kinnitab ka, et keskkonnaministeeriumisse ametnike valimisel on tema juhtimisel alati lähtutud inimeste asjatundlikkusest. "Parteipilet ei puutu üldse asjasse," lisab ta.

Rahvaliitlasest põllumajandusminister Ester Tuiksoo ütleb samuti, et partei ei puutu töötajate valikul üldse asjasse. "See, et suur osa põllumajandusspetsialistidest on juba ammu Rahvaliidu liikmed, on paratamatus," sõnab Tuiksoo. "Põllumajandusministeeriumis on ainsad poliitiliselt ametisse nimetatud inimesed mina ja minu nõunikud."

Parteistamise tulemus on juba näha keskkonnaraha jagamisel. Nimelt läks Keskkonnainvesteeringute Keskuse jagatavast enam kui 300 miljonist kroonist eelmisel aastal kõige enam raha neisse maakondadesse, mille keskkonnateenistusi juhtisid Rahvaliidu taustaga inimesed. Vaid aasta varem said rohkem keskkonnatoetusi need maakonnad, mille juht kuulus Reformierakonda.

Politiseeritud ametnikud.

Tiina Mitt, Keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonna juhataja
Oli Rahvaliidu liige aastatel 2001-2005. Kui Mitt valiti Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogusse, astus erakonnast välja, et asi näeks poliitiliselt korrektne välja.

Jossif Eidelkind, Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse direktori asetäitja
Eidelkind oli korruptiivsete rahapööritustega tuntuks saanud Keskkonnafondi viimane direktor. Fond likvideeriti 1999. aastal, järgmisel aastal astus Eidelkind Rahvaliitu. Keskkonnafondi järglasena loodud Keskkonnainvesteeringute Keskuses Eidelkindile tööd ei jätkunud. Uuesti asus Eidelkind keskkonnaministeeriumis tööle 2003. aasta mais, kui värskelt ministriks saanud Villu Reiljan talle info- ja tehnokeskuse direktori asetäitja kohta pakkus.

Agu Värimäe, Ida-Viru keskkonnateenistuse juhataja
Värimäe töötas 10 aastat Ida-Viru asemaavanemana, lahkus sellest ametist eelmise aasta kevadel. Umbes samal ajal sai Värimäest Ida-Viru keskkonnateenistuse asejuht. Eelmise aasta suvest alates sai Värimäe keskkonnateenistuse juhatajaks, kusjuures teenistuse senine kauaaegne, kuid Reformierakonna taustaga juhataja Tiiu Sizova jäi juhtima Värimäe asetäitjana teenistuse Narva kontorit. Ida-Viru keskkonnateenistuse peakontor aga koliti ümber Jõhvi.

"Mind edutati," ütleb Värimäe vastuseks, kuidas ta juhatajaks sai. "Mingeid erakondlikke lubadusi või survestamist küll ei olnud, ma ei allu mingisugusele survele."

Värimäe kinnitusel pole ta üldse Rahvaliidu liige, kuigi äriregister nii väidab. "Kandideerisin Riigikogusse Rahvaliidu nimekirjas, võib-olla siis sattusin äriregistrisse kui erakonna liige," arvab ta ise. Viimastel kohalikel valimistel kandideeris Värimäe Rahvaliidu nimekirjas edukalt Jõhvi vallas ning nüüd on ta ka Jõhvi vallavolikogu aseesimees. "Kui on hea seltskond, pole partei nimi nii olulinegi ja pealegi on Eesti erakonnad ju tegelikult väga sarnased," lisab ta.

Rainis Uiga, Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja
Rahvaliitlasest Rainis Uiga vahetas 2004. aasta lõpus välja reformierakondlasest Mart Joosepi. Viimasest lahtisaamisega läks Jõgeva keskkonnateenistuses nii kiireks, et paar nädalat töötas asutus üldse ilma juhita. Avalikku konkurssi uue juhi leidmiseks ei korraldatud.

Uiga astus Rahvaliitu 2001. aastal ning mõistagi kandideeris ka viimasel kohalikel valimistel samas Jõgeva vallas.

Uiga ütleb, et talle tehti lihtsalt ettepanek asuda keskkonnateenistuse juhiks. "Paar nädalat anti mõtlemisaega ja nii ma otsustasingi, et miks mitte," räägib Uiga, kes varem töötas RMK Laiuse metskonnas. "Ma ei usu, et Rahvaliidus olemine minu puhul erilist rolli mängis, sest paljud ei teadnudki minu liikmelisusest."

Oma kandideerimise kohta viimastel valimistel ütleb Uiga, et aktiivsed inimesed on aktiivsed igal pool. Õhtused istumised Jõgeva vallavolikogus tööd kohaliku keskkonnateenistuse juhina ei segavat.

Kaido Kansi, Viljandimaa keskkonnateenistuse juht
Kansi juhib Viljandimaa keskkonnateenistust alates eelmise aasta märtsist. Rahvaliidu liige Kansi ei ole, küll aga kandideeris viimastel kohalikel valimistel Rahvaliidu nimekirjas, olles Rahvaliidu linnapeakandidaat. Linnapeaks Kansi siiski ei saanud, Viljandi linnavalitsuse liikmeks aga küll.

Jaan Pikka, Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja
Harjumaa keskkonnateenistust juhib Pikka 2000. aastast. Pikka ei kuulu küll ühtegi erakonda, kuid kandideeris viimastel kohalikel valimistel edukalt Rahvaliidu nimekirja esinumbrina Aegviidu vallas, saades vallavolikogu esimeheks.

Johannes Järv, Valgamaa keskkonnateenistuse juht
Järv on selles ametis 2000. aastast ning ei kuulu samuti ametlikult ühtegi erakonda. Viimastel valimistel kandideeris Järv Rahvaliidu Valga nimekirjas, kuid linnavolikogusse valituks ei osutunud.

Toivo Nõvandi, Põllumajandusministeeriumi asekantsler
Nõvandi sai põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsleriks eelmise aasta juulis. Enne seda töötas Nõvandi taimetoodangu inspektsioonis osakonnajuhatajana. Ametlikult pole Nõvandi erakondlane, kuid kandideeris möödunud valimistel Rahvaliidu nimekirjas Kaiu vallas, kus 13 valijat talle oma hääle andis.

Enn Sokk, Põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja
Sokk juhib põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonda eelmise aasta novembrist, enne seda oli aasta sama osakonna juhataja kohusetäitja. Enne ministeeriumi palgale asumist juhtis Sokk mitmeid ettevõtteid, sh pankrotti läinud Lacto ja Ühinenud Meiereide nõukogu. Sokk pole samuti erakondlane, kuid kandideeris viimastel kohalikel valimistel Rahvaliidu nimekirjas, saadud 25 häälega ta Põlva linnavolikokku ei pääsenud.

2003. aastal kandideeris Sokk Riigikokku Reformierakonna nimekirjas.

Ants Käärma, Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees
Käärma liitus Rahvaliiduga 1991. aastal. Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimeheks sai 2004. aasta aprillis, kui koja eelmine juht Ester Tuiksoo põllumajandusministriks sai.

Arvi Tupits, Eesti Viljasalve juht
Oli varem Kesko Agro Eesti ASi tootejuht. Alates märtsist 2004. Eesti Viljasalve juht. Et viljaskandaalis kadus ka Kesko Agro vili ja et firma oma mees Eesti riigi viljasalve pandi juhtima, olevat kokkusattumus. Tupits on Rahvaliidu liige juba 1994. aastast saadik.

Mart Mäeker, Taimetoodangu inspektsiooni peadirektor
Asus taimetoodangu inspektsiooni juhtima eelmise aasta novembris, kui inspektsiooni eelmine juht Roland Nymann pensionile läks. Taimetoodangu inspektsiooni saabus rahvaliitlane Mäeker Saaremaalt Leisi vallast, mida ta oli juhtinud juba kümme viimast aastat.

Viimastel valimistel kandideeris Mäeker taas Leisi vallas ning kogus vallaelanikelt 84 häält. Taimetoodangu inspektsiooni peadirektori töö kõrvalt jõuab Mäeker jätkuvalt juhtida ka Leisi vallavolikogu.

Mäekeri sõnul näeb tema töönädal välja nii, et pühapäeva õhtul sõidab ta Tallinna, kus juhib nädala taimetoodangu inspektsiooni, ning reede õhtul sõidab Saaremaale tagasi. Leisi vallavolikogu koosolekud toimuvad Mäekeri sõnul kord kuus ning see töö ei sega sugugi inspektsiooni juhi tööd.

Suvel toimunud konkurss taimetoodangu inspektsiooni juhi kohale oli Mäekeri sõnul küllalt pingeline. "12 kandidaati oli, meile tehti psühholoogiline ja inglise keele test ning ministrile esitati otsustamiseks kaks kandidaati," räägib Mäeker. "Võib-olla tõesti poleks mind valitud, kui ma poleks olnud Rahvaliidu liige, samas ma tõesti ei usu, et see oli põhiline tegur."

Merry Aart-Jüriado, Põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja
Aart-Jüriado juhib ministeeriumi teadus- ja arendusosakonda eelmise aasta algusest, enne seda oli ta ametis põllumajandus-kaubanduskojas projektijuhina. Rahvaliiduga liitus Aart-Jüriado 2003. aastal ning kandideeris oma erakonna eest ka viimastel kohalikel valimistel, saades Nõo vallas 22 häält.

Robert Närska, Werol Tehaste juhatuse liige
Närska on tegelikult hoopis Keskerakonna liige, kuid viimastel valimistel kandideeris Rahvaliidu eest, olles Rahvaliidu linnavolikogu kandidaat Tartus. Keerulises majanduslikus olukorras riigi õlivabrikut Werol Tehased asus Närska juhtima eelmise aasta juulis.

Tartu Ülikooli politoloogiaosakonna juhataja Rein Toomla sõnul pole riigiametnike erakonnastumises otseselt midagi valesti seni, kuni erakonnastumine ei too kaasa näiteks erakondlikke eelistusi raha jagamisel. "Keeldu ju pole, et riigiametnik ei tohiks olla mõne erakonna liige," ütleb Toomla ja toob näiteks USA riigiaparaadi, mis on nii erakonnastunud, et kui vahetub võim, vahetuvad tuhandete kaupa ka riigiasutuste töötajad.

"Kuni ei hakata inimeste ametisse määramisel tegema otsuseid vaid erakondliku kuuluvuse järgi, on kõik korras," ütleb Toomla. "Ma ei keelustaks kellegi erakondlikkust, ka mitte presidendi puhul. Erandiks võiks olla vaid sõjaväelased, kes tõesti peaksid olema parteitud."

Eesti 15 maavanemast on poliitilised kaheksa. Poliitiliseks kujunevad ka Harju- ja Tartumaa uued maavanemad, kelle kandidatuuri valitsus tõenäoliselt sel neljapäeval arutab.

Harju maavanema kandidaadina esitab regionaalminister valitsusele keskerakondlase Värner Lootsmani. Tartu maavanema kohale pakub regionaalminister Rahvaliidu liiget Esta Tamme.

Regionaalminister Jaan Õunapuu sõnul on maavanemate politiseerumine suhteliselt paratamatu nähtus. Ta meenutab, kuidas 2003. aastal mitu maavanemat, sh Õunapuu ise kui Tartu maavanem, kandideeris edukalt Riigikogu valimistel. "Siis nähtigi, et maavanemad on populaarsed inimesed ja erakondadele kindlad häältepüüdjad," räägib Õunapuu. "Vägisi ei saa ju hoida maavanema kohti sõltumatutena."

Samas lisab Õunapuu, et kindlasti ei tohi maavanem olla mingi erakonna maavanem või teha erakondlikke eelistusi näiteks raha suunamisel. "Kui on mingi selgelt erakondlik rahaeraldus maavanema poolt, siis minu kohus on sekkuda. Seni sellist asja aga pole olnud," ütleb ta.

Kuidas me erakondlasi otsisime See lugu sai alguse ammu mõttes mõlkunud küsimusest, kui erakonnastunud Eesti riigiasutused õigupoolest on. Lõpliku tõuke läbi uurida kõikide ministeeriumide ja riigiametite töötajate nimekirjad andsid viimasel ajal mis tahes kõrge ametniku ametisse määramise eel levivad jutud nn erakondlikust personalivalikust.

Otsisin erakondlasi ministeeriumide, riigiasutuste ja riigiettevõtete juhtkonnast, samuti kontrollisin üle osakonnajuhtide erakondliku kuuluvuse. Lisaks äriregistri andmebaasile, mis sisaldab infot selle kohta, millal keegi on kuhugi erakonda või sealt välja astunud, vaatasin ka seda, kes neist persoonidest on kandideerinud viimastel valimistel mõne erakonna nimekirjas.

Poliitametnikke leidsin mõistagi kõikidest ministeeriumidest. Näiteks varem pikalt Isamaaliidu mõjusfääris olnud kaitse- või haridus- ja teadusministeeriumist leiab positsioonikaid inimesi, kes Isamaaliidu ridadesse kuuluvad. Siiski joonistus kogutud info puhul välja selge trend, et Rahvaliit on jõudnud oma ministeeriumide politiseerumisega kõige kaugemale ning Rahvaliidu liikmetest ametnikud on viimastel valimistel olnud kõige agaramad ametnikest kandideerijad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing