Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aivar Sõerd soovib vältida tulumaksu vaakumit

Liis Kängsepp 01. veebruar 2006, 00:00

Liitumisel Euroopa Liiduga sai Eesti 2008. aasta lõpuni üleminekuaja, et viia oma tulumaksuseadus kooskõlla ELi ema-tütar direktiiviga. Direktiiv sätestab, et kui emaettevõte võtab tütrest kasumi välja, ei tohi selle pealt tulumaksu küsida. Eestis aga maksustatakse kasum praegu just selle väljavõtmise hetkel, mitte tulu tekkimise hetkel. Seega peame kehtivat tulumaksuseadust hakkama muutma.

Rahandusministeeriumile valmistab momendil peavalu, kuidas alates 2009. aastast maksustada praegu kehtiva tulumaksuseaduse ajal tekkinud kasum, mida omanikud pole 2009. aastaks ettevõttest välja võtnud.

"Tulumaksuseaduse ning Euroopa direktiivi koosmõju tõttu tekib olukord, kus aastatel 2000-2008 kogunenud, kuid veel jaotamata kasumid võivad muutuda täielikult maksuvabaks. Seda eeldusel, et ettevõtjad lükkavad kasumi jaotamise 2009. aasta algusesse," kirjutab Sõerd täna Äripäeva arvamusküljel ilmuvas kommentaaris. Sõerdi sõnul on ühelt poolt antud tulumaksuseadusega äriühingutele õiguspärane ootus, et neid maksustatakse alles kasumi jaotamise hetkel, samas kui alates 2009. aastast ei luba direktiiv meil seda enam teha.

"Selline olukord võib tuua kaasa tagajärje, kus 2009 ning mõnel järgneval aastal võib meid oodata ees äriühingu tulumaksu oluline alalaekumine riigieelarvesse," hoiatab Sõerd. Sarnasele ohule viitas ka teine koalitsioonierakond - Keskerakond.

"Alates 2009. aastast me ei saa enam ettevõtete tulu maksustada senistel alustel. Eksisteerib oht, et Eesti riigieelarve võib seaduse muutmisega viivitamise korral juba eelolevatel aastatel ilma jääda ettevõtte tulumaksu laekumistest mitme miljardi krooni suuruses summas, kuivõrd ettevõtted võivad kasumi jaotamise mõneks ajaks edasi lükata," vahendas Keskerakonna pressiesindaja partei seisukoha.

Eile arutasid seda teemat Aivar Sõerd ning majandus- ja kommunikatsiooniminister, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Sõerdi sõnul oli kohtumise eesmärk vahetada infot. Ta lisas, et tulumaksuküsimuses tuleb selgus saada sellel aastal.

Peaminister ja Reformierakonna juht Andrus Ansip on vastupidisel arvamusel. Ansipi pressiesindaja vahendas tema seisukoha, mille kohaselt pole õige kiirustada. Ansipi sõnul tuleb ära oodata Riigikogu valimised järgmise aasta märtsis, sest siis on selge, millised erakonnad ja maksuideed saavad rahvalt mandaadi.

Aivar Sõerdi hinnangul on aga vaja lahendus leida võimalikult kiiresti. "Iga otsusega viivitatud aasta vaid suurendab Eesti maksusüsteemi ebastabiilsust välisinvestorite silmis," lausus ta. Sõerd peab vähetõenäoliseks, et meil õnnestub praegust maksusüsteemi säilitada ka pärast 2008. aastat. Ta peab Eestile kõige paremaks lahenduseks seda, kui 2009 hakatakse Eestis taas ettevõtete tulu maksustama selle tekkimisel. Konkreetne maksumäär on Sõerdi sõnul poliitilise vaidluse teema.

Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhatada Ivo Vanasauna sõnul on ministeeriumi eesmärk, et kuni 2009. aastani teenitud kasumit maksustatakse edaspidi praegu kehtivate reeglite järgi. "Et ei oleks täielikku maksuvabastust n-ö vanadele kasumitele," sõnas Vanasaun. Ta lisas, et kõige ebatõenäolisem on, et kasutusele võetaks enne 2000. aastat kehtinud süsteem.

Siim Raie, tööstus-kaubanduskoja juht
Tänast rahandusministeeriumi plaani pole kahjuks näinud ega oska kommenteerida selle mõju ettevõtetele. Seda küsimust tuleks täna kindlasti vaadata ühtses paketis üleüldiselt 2009. aastast kujuneva olukorra valguses. Kaubanduskoja kindel soov on säilitada olemasolev ettevõtete arengut ja investeeringuid soodustav ettevõtete tulumaksusüsteem.

Viktor Siilats, ettevõtja
Ühelt poolt on ju mõistetav see hirm, et aastatel 2000-2009 kogunenud maksuvaba kasum pärast 2009. aastat ka maksuvabalt välja võetakse, samas peaks jätkuma ikkagi nii palju riigimehelikkust, mõistmaks, et kuni selle ajani on ju see raha teeninud Eesti majanduse arengut. Ja kui Eesti riik maksuruumi ühepoolselt muudab, kusjuures negatiivses suunas, siis tuleks ikka midagi vastu anda ka ja tuleks osata riigile väärikalt taluda seda, et seoses üleminekuga keegi võib-olla tõesti oskab ka mõne lisakrooni teenida.

Kuldar Leis, ettevõtja
Loomulik oleks, et minnakse ühelt süsteemilt üle teisele ja kõik, mitte ei hakata tagantjärele enam midagi muutma ja välja nõudma. Ma ei peaks täna mõtlema sellele, kuidas aastal 2009 makse optimeerida. Ükski mõtlev ettevõtja ei hoiaks kasumit niisama firmas, et see siis 2009. aastal pauguga välja võtta. Majandus areneb nii kiiresti, et kogu aeg on vaja investeerida kas siis samasse firmasse või uude ettevõtmisse. Kui vaja, võetakse raha välja.

Taavi Veskimägi, Res Publica esimees, endine rahandusminister
Parim variant Eestile oleks, kui saaksime ema-tütar ühingu direktiivi sõnastust muuta, kuigi selline lootus on pigem utoopiline unistus kui reaalsus. Praegu tuleks keskenduda kahele asjale. Esiteks, aruteludele uue lahenduse üle, et hoida Eesti ettevõtluskeskkond atraktiivsena. Ja teiseks, aruteludele, kuidas saavutada, et enne 2009. aastat teenitud jaotamata kasum maksustataks täna kehtiva süsteemi alusel ka pärast 2009. aasta 1. jaanuari. Minu hinnangul on see võitlemise koht ja seal on võimalik edu saavutada. Näen lahendusena, et tuleks kehtestada väga madal ettevõtte tulumaksumäär (näiteks 5%) ja maksustada jaotatavad dividendid.

Eiki Nestor, Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige
Kõige lihtsam, kirvega lahendus oleks, et me oma tulumaksustamise momenti muudaksime. See tähendaks vanale süsteemile tagasiminekut, kuid peaks säilitama soodustused, mis seotud investeeringutega. Rumal oleks, kui siit teenitud raha rändaks mujale Euroopa riikidesse ja läheks seal tulumaksustamisele. Siis me loobuksime meile kuuluvast rahast. Me ei peaks maksudega, mis meile kuuluvad, turgutama sõbralike riikide rahakotte, kellel isegi hästi läheb.

Helir-Valdor Seeder, Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige
Kui 2009 kätte jõuab ja praegune soodustus ära kaob, siis ettevõtluse maksukoormus ei tohiks kasvada. Tuleb leida teisi lahendusi, kuidas ettevõtte maksukoormus ei kasvaks. Täna me veel ei ole lootust kaotanud, et see soodustus pärast 2009. aastat võiks jätkuda.

2009 on piisavalt kaugel. Täna on 2006, sügisel ei ole hilja sätestada, mis peaks toimuma 2009 või milline on meie platvorm maksusüsteemi osas. Hilja ei ole ka 2007 kevadel.

Janno Reiljan, Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni liige
Ettevõtte tulumaksu osas on Eestis põhjendamatu eelisseisund väliskapitali käes olevatel ettevõtetel, mis Eestis teenitud kasumi suures osas maksuvabalt riigist välja kandivad. Rahvaliit ei nõustu ettevõtete tulu lausmaksuvabastusega, mis kurnab meie riiki ja toetab teiste riikide eelarveid. Rahvaliit soovib pakkuda ettevõtetele maksuvabastust ainult ühiskonnakasulikele annetustele ja investeeringutele haridusse, tervise- ja sotsiaalkaitsesse ning loodushoidu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing