Ehitusfirma YIT pidi leppima 2005. aasta majandustulemustes tagasiminekuga

Tagasiminek kajastub YIT Ehituse eelmise aasta käibes 130 miljoni ning kasumi osas 27,3 miljoni kroonise tagasiminekuna: nende summade võrra oli ettevõtte auditeerimata majandustulemused võrreldes 2004. aastaga väiksemad. YIT-le olid 2004. aasta ka senise tegevuse rekordaasta.

Mis oli tagasimineku põhjus, kindlalt öelda ei saa. Asja jättis kommenteerimata ka firma juht Priit Sauk, kes lausus, et emafirma ei luba enne 10. veebruari, mil tulemused kinnitatakse, neid põhjendada.

Firma endise juhi, praegu oma firmat arendava Kaido Fridolini sõnul polnud vähemalt nende (tema ja nõukogu esimehe Tiit Kuuli - toim.) ajal plaaniski 2004. aasta tulemusi üle trumbata, küll aga sõnas ta, et väiksemad need numbrid tulema ei oleks pidanud. "See oli minu jaoks natuke üllatus," rääkis ta ning lisas, et oleks paremat tulemust oodanud. Et probleem oleks olnud Priit Saugi juhtimises, kes alles aasta lõpu poole firma etteotsa sai, Fridolin spekuleerida ei tahtnud.

YIT Ehituse turundusjuht Marko Uueda iseloomustas eelmist aastat kui hinnatõusu, materjali- ja tööjõupuuduse aastat.

NCC Ehituse juht Toomas Aak lähemalt YIT tulemusi ei kommenteerinud, kuid sõnas, et eks igal firmal võib vahepeal väike vahe sisse tulla.

Suurim YITi ehitusprojekt eelmisel aastal, ellu viiduna avaliku ja riigisektori koostöö (PPP) põhimõttel, oli Jõhvi kontserdimaja (ca 150 mln kr).

Veel olid suuremate objektide hulgas Kunda haavapuitmassi veetöötlusjaamade ehitamine (ca 200 mln kr), spaahotell Jurmala Lätis, Ärimaja büroohoone ja parkimismaja Tallinnas Pärnu mnt 102c, Viljandi reoveepuhastusjaam, Narva Elektrijaama tippkoormuse katlamaja.

Lisaks elumajad Tallinnas Valge tänaval, 7korruseline korterelamu Tatari/Sakala tänaval ja korterelamu Asula 1b.

Väiksematele ehitusettevõtetele konkurents ja hinnatõus tulemuste langust ei toonud.

Viljandis baseeruva Leviehituse ehitusdirektor Jüri Lunt jäi 273 miljoni kroonise käibe ning pea viiekordistunud kasumiga rahule. Tõusule lükkas käibe Lundi sõnul suurim projekt Kalevi spaa ning hulk väikseid ehitisi. "Aasta jooksul oli neid umbes 15-18," täpsustas ta ning lisas, et ka see aasta tuleb tegus. "Esimesel poolaastal oleme kaetud sajaprotsendiliselt," kinnitas Lunt.

Sama seis on ka firmas Facio. "Aga eks objekte lõpeb ja võimsused vabanevad," nentis juhatuse liige Riho Kalve. Käivet ja kasumit teenis firma eelmisel aastal vastavalt 628 ja 11,5 miljonit krooni, millest suurema osa andis Laagna tee äärde ehitatav 8korruseline elamu. Tänavu loodab Kalve samuti ehitusmahu kasvu. "Paigalseis oleks suur tagasiminek," tunnistas ta. Eelmise aasta kohta sõnas ta, et kui esimene pool oli rahulik, siis teine pool tõi kaasa kallinemise igas ehitust puudutavas valdkonnas.

"Ja eks see võis anda ka tagasilööke kvaliteedis," lisas Eesti Ehituse juht Jaano Vink. Oma firma majandustulemusi ta ei avaldanud.

Autor: Gert D. Hankewitz