Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksureform - roheline ja hädavajalik

Villu Reiljan 06. veebruar 2006, 00:00

Ökoloogiline maksureform on hädavajadus, mis paneb ettevõtted ja tarbijad käituma keskkonnale sõbralikumal viisil. Maksureformi eesmärk on saavutada Eestis säästev areng, kus majandus, sotsiaalelu ja keskkond arenevad üheskoos, mitte üksteise arvel.

Maksureformi kõige ilmekam samm on suurenevad ressursi- ja saastetasud, mis annavad end eelkõige tunda Eesti taastumatu loodusressursi kasutajatele ning saastajatele. Neil tekib valik investeerida kallisse, kuid keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse, vähendades oma keskkonnatasusid või jätkata nagu varem. Kui majanduslikult on tasuvam investeerida uutesse tehnoloogiatesse, siis seda ka tehakse.

Tarbijatel tuleb muutunud maksuolukorras üle vaadata oma tarbimisharjumused. Iga ost toetab mingisuguse käitumisviisi edendamist. Kõikide maksureformiga algatatud sammude eesmärk on ühene - iga saastaja või tarbija maksab kinni tema tekitatud keskkonnakahjud. Eesti suurimaid saastajaid on olnud Eesti Energia, mis on olnud kasumlik tänu riigi soositud põlevkivienergeetikale. Põlevkivienergeetika soosimisega lõigati ära aga alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt.

Ökoloogiline maksureform avab esmakordselt tee keskkonnasõbralike energiaallikate kasutamiseks. Vastvalminud elektrimajanduse arengukava 2005-2015 näeb ette taastuvatest allikatest pärit elektrienergia osakaalu kasvatamise Eestis järgneva kümne aastaga vähemalt 8%ni. Seega väheneb põlevkivienergeetika osakaal, mis täna annab 80%-90% kogu Eestis tekitatud saastamise mahust. Pole võimatu, et tegelikkuses suureneb taastuvate energiaallikate osakaal veelgi, ulatudes enam kui 10%ni.

Tuumaenergeetika kasutuselevõtu eestkõnelejad peaksid eelkõige välja tulema vettpidavate analüüsidega, mis tõendaksid selle energiatootmise eeliseid teiste variantide ees. Analüüsida tuleks tuumaenergeetika kasutuselevõtuga seonduvaid kulusid ja keskkonnamõjusid kogu tema olelustsükli vältel.

Eesti on õigel teel - energiatarbimine kasvab aeglasemalt kui üldine majandus. Energiatarbimine SKP suhtes peab meil aga veelgi vähenema, sest praegu on Eesti ELi liikmesriikidest energiakasutuselt ühe ühiku sisemajanduse kogutoodangu kohta üks ebaefektiivsemaid. See ebaefektiivsus kammitseb meie majanduse konkurentsivõimet.

Eestis kulub ühe ühiku SKP tootmiseks ligi viis korda rohkem energiat kui ELis keskmiselt ja 4,2 korda rohkem kui Soomes. Just keskkonnatasude kasv aitab kaasa, et ettevõtted investeeriksid energia kasutamist efektiivsemalt võimaldavatesse seadmetesse ja vähendaksid oma maksukulusid.

Ökoloogilise maksureformi eesmärk on vähendada tööjõu maksustamist, suurendades samal ajal loodusressursside kasutamise ja saastamise maksustamist, sealjuures üldist maksukoormust mitte tõstes. Ökoloogilisest maksureformist tulenev mõju inflatsiooni suurenemisele Eestis on marginaalne.

Riik on tõhustanud ka keskkonnaalaste investeeringute tegemist. Samas on teha veel väga palju. Ainuüksi vee- ja jäätmevaldkonnas tuleb Eestis investeerida keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu 2007-2013 ligi 25 miljardit krooni, et need valdkonnad vastaksid eurodirektiivide nõuetele.

Ökoloogiline maksureform on tulevikunägemuses oluline hoob, et Eesti majanduse konkurentsivõime kasvaks ja meie elanikele oleks tervislik elukeskkond kättesaadav ka aastate pärast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing