Ansipi eesmärki peetakse utoopiliseks

Harry Tuul 02. märts 2006, 00:00

"Eesti peab endale ambitsioonikaid eesmärke seadma," kinnitas Ansip ja lisas, et Eesti võib jõuda rikastele riikidele järele 20-30 aastaga.

"Üldrahvalik jõukus toodab heaolu kõigile, mitte ainult üksikutele. Me tahame, et jõukaks saaksid kõik: vanad ja noored, kogu töötav rahvas," põhjendas Ansip oma üleskutset.

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juhi Erik Tergi sõnul on need ajad, mil sissetulek ja õnnetunne kasvasid proportsioonis, möödas. "Mõne aasta eest olnuks niisugune soov õigustatud, kuid lähiaastatel tõusevad rahalise jõukuse kõrval esile hoopis teised väärtused, nagu turvalisus või looming," leidis Terk, kes jõukuse suurendamist üle tähtsustada ei soovita.

Tergi silmis on peaministri üleskutse liiga üheülbaline. "Majandusliku heaolu esikohale seadmine tähendab vastavat eelarvepoliitikat, mis ilmselgelt pärsiks muude väärtuste arengut," sõnas Terk.

Silmet Grupi juhi, ekspeaministri Tiit Vähi sõnul on eesmärk kindlasti rõõmustav, kuid ebatõenäoline. "Kellel midagi selle rikkuse vastu on," ütles Vähi. Siiski ei näe ta võimalust, et Eesti suudaks väga kiiresti rikaste rahvaste hulka jõuda. "Aga ma ei tea, missugustele arvutustele või analüüsidele tugineb peaministri väljaütlemine," lisas Vähi.

Semiootik ja Riigikogu Res Publica fraktsiooni liige Mihhail Lotman peab Ansipi ideed sisutühjaks. "See meenutab mulle rohkem Hruštšovi eesmärki Ameerika kinni püüda ja temast mööda minna," ütles Lotman. Tema sõnul tuleb vaadata mitte seda, mida teised teevad, vaid millised on meie ressursid ja eesmärgid. "Kujutage ette, kui oleksime Aafrikas. Kas püüaksime siis jõuda viie Aafrika kõige jõukama riigi hulka," lausus Lotman. "Iseenesest siin midagi halba ei ole, aga ma ei saa seda võtta tõsise positiivse programmina," märkis ta.

Keskerakonna esimehe ja majandusministri Edgar Savisaare arvates peab Eesti oma eesmärgiks seadma hoopis elanike rahulolu oma eluga. Eelmise aasta eurobaromeeter näitas, et viie (Holland, Taani, Soome, Hispaania, Rootsi) kõige rahulolevamate kodanikega riikide vastav protsent oli üle 90, samas kui Eesti oli 65 protsendiga Euroopa Liidu riikidest tagant kolmas, selgitas Savisaar. Tema sõnul on rahulolevad riigid valdavalt ka jõukad. "On teada, et nende riikide näol on tegemist tasakaalustatud majanduskorraldusega, kus peetakse lugu ja hoolitakse nii jõukamast kui ka vähem kindlustatud kodanikest," märkis Savisaar, kelle hinnangul ei saa rikkus muutuda asjaks iseeneses.

Seevastu Ansipi teine koalitsioonipartner, Rahvaliidu juht Villu Reiljan tunnustas peaministri ideed. "Üks iidne Hiina tarkusesõna ütleb, et endale tuleb alati seada suuri eesmärke. Kõrgeid ja kaugeid sihte seadvad inimesed jõuavad alati kaugemale kui need, kes algusest peale pisku poole püüdlevad," selgitas keskkonnaminister Reiljan. Kindlasti jõuab Eesti lähemale Euroopa Liidu keskmisele elatustasemele, viie rikkama riigi hulka jõudmine on aga tema hinnangul väga pikk ettevõtmine.

Ka Eesti Panga president Andres Lipstok ei pea eesmärki lootusetuks, sest kui olla tubli ja töökas, siis täituvad ka esialgu ambitsioonikaks peetud plaanid. "Heaks näiteks on Eestile kindlasti Iirimaa, kes on tõusnud Euroopa ühest suhteliselt vaesest maast paarikümne aastaga jõukate riikide esiotsa," ütles Lipstok.

Bank Sankt-Peterburgi nõukogu esimehe Indrek Neivelti sõnul on Ansipi väljaöeldu iseenesest tore initsiatiiv, kuid selles on küsitavusi. "Kui olla viie esimese hulgas, siis see tähendaks sisuliselt seda, et Eesti peaks olema Soomest jõukam," selgitas Neivelt. Tema sõnul peab muutuma Eesti majandus. "Kui täna me teenime suure osa oma rahast soomlaste teenindamisega, siis tulevikus peaks olema vastupidi," lisas ta. Neivelti arvates eeldaks Ansipi eesmärgi elluviimine teistsugust migratsioonipoliitikat või väga suurt iibe kasvu.

Hoopis olulisemaks pidas Neivelt peaministri aastapäevakõnes seda kohta, milles Ansip viitas Eesti rahva elujõulisusele. "Ellujäämine on eesti rahvale palju olulisem. See on rahvusriigi põhieesmärk," toonitas Neivelt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:48
Otsi:

Ava täpsem otsing