Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Turismiraha: kus on, sinna antakse

Villy Paimets 17. märts 2006, 00:00

Riigikogu liige Imre Sooäär saab Pädaste mõisa kuue meele pühamu rajamiseks 9,9, grupp tuntud ärimehi eesotsas ASi Eesti Gaas juhatuse esimehe Aarne Saarega Otepääle golfiväljaku rajamiseks 9,9, Rein Kilk endise restorani Volga hoone konverentsikeskuseks muutmiseks 10 ja Haapsalu mudakvartett Sukles-Lipstok-Vilosius-Hanschmidt Haapsallu thalasso (kus ravitakse merevee ja selle komponentidega) rajamiseks samuti 10 miljonit krooni. 10 miljonit oli ka sel korral maksimaalseks määraks.

Veidi väiksemas mahus toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eurosaadik Toomas Hendrik Ilvest (2,97 mln kr) Viljandimaale raamatukogu loomisel ning skulptor Tauno Kangrot (2,3 mln kr) Sulo Muldiaga seotud Laitse lossi tallidesse skulptuurimaja loomisel.

Üldsusele tundmatud ettevõtted saavad kolme peale 7,7 miljonit krooni - OÜ Laanelill saab Peipsi kanti looduse ja lindude vaatlemiseks ehitatava külalistemaja rajamiseks 3,8 miljonit, Piko Hobikross OÜ Kernu valda ralliteemalise vaba aja keskuse rajamiseks 3,1 miljonit ja projekt "Sangaste Rukki restoran ja külalistemaja" 865 000 krooni. Rukki restoran kavatseb keskenduda eestlaste põlistoidule rukkileivale.

Eelmisel korral jagas EAS sama programmi raames 7 ettevõttele 44,1 miljonit krooni, toona sai näiteks OÜ Tornimäe Hotell (seotud isikud: miljonärid Koit Uus, Jaan Kabin ja Toomas Annus, EKE Invest ja Merko Ehitus) Tallinna südalinna konverentsikeskuse loomiseks 15,6 miljonit krooni.

EASi juhatuse liige Ülari Alamets, kas need kriteeriumid raha taotlemisprotsessis natuke liiga keerulised ei ole, et ainult rikkad ja ilusad saavad raha?

Küsimus ei ole kriteeriumite keerukuses, vaid selles, et need aitavad programmi eesmärkidele vastava projekti välja valida. Aga see küsimus, et kas taotlejal on raha, see ei ole Eestis kunagi ühegi programmi juures olnud diskrimineeriv küsimus. Otsitud on pigem rahvusvahelist, konkurentsivõimelist, mõjusat projekti. Ja seda tõepoolest ka, et see ettevõtja peab olema jätkusuutlik ja rahalises mõttes võimekas, sest see omaosalus on küllaltki suur.

Aga kas parem on jagada paljudele ettevõtetele natuke raha või vähestele palju?

See on filosoofiline küsimus, meie lõunanaabrid valisid teise strateegia, eks kusagil 5-7 aasta pärast on näha, milline strateegia on osutunud mõjusamaks.

"No see on väga hea uudis," ütles ettevõtja Rein Kilk ning lisas, et kavatseb Ateena majast oma muinsuskaitseobjektide restaureerimise kümneaastast kogemust arvestades tõelise tippteose teha.

"Tahame teha sinna konverentsikeskuse, mis on rohkem nagu kultuurimaja," üllatas Kilk. "Päris tõsiselt, see peaks olema laia profiiliga kultuurimaja, kuni selleni välja, et seal võiks olla näiteks kas või pensionäride huvialaringid! Eks see loomulikult nõuab vahendeid, aga loodan, et konverentsikeskus on üks osa, mis hoiab üleval seda kultuuritegevust seal," rääkis Kilk.

"No meil on ju kogemus olemas, meil on ennegi olnud selliseid projekte, mis on nagu äriprojektid, aga tegelikult on kas kitsamas või laiemas mõttes kultuuriprojektid. Loodan, et minu äriline kogemus aitab seda jooksvat tegevust pinnal hoida," lisas ta.

Kilgi kinnitusel toob tulevane Ateena konverentsikeskus kasu ka teistele Tartu ettevõtetele - näiteks majutusasutustele, lõbustusasutustele - ja transpordiettevõtetele ning muudab Tartu atraktiivsemaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:50
Otsi:

Ava täpsem otsing