Suurema äripinna üürimine on omanikule mugavam

City Plaza omaniku Estconde-E juhatuse liikme Peeter Sooviku sõnul valitakse üürnikke väga hoolikalt vastavalt nende taustale. Seega on eelistatud suuremad ja mainekamad ettevõtted, kes võtavad ka suurema pinna. City Plazas ongi pinnad suures osas välja antud korruste kaupa, mitte pisemate tükkidena. Soovik rõhutab, et juba ehitamise käigus arvestati üürnike soovidega.

ERI Kommertskinnisvara Lahenduste OÜ müügijuhi Rein Ruusmanni hinnangul saab seda, kas üüritehing on hea või halb, hinnata alles siis, kui üüritehing on lõppenud; seejuures pole vahet, kas üürnik kasutas väikest või suurt pinda. Tema sõnutsi tundub suure pinna üürnik loomulikult igati kasulikum, sest korraga on rohkem pinda välja antud ja kuna kolimine on kulukas tegevus, siis loodetavasti ka pikaks ajaks. Aga samas - kui tõesti tuleb ette lahkumine, on suur osa majast üürnikuta. Üldjuhul on ka nii, et suure üürniku tarvis kohendatakse ruum vastavalt üürniku vajadustele ja järgmise üürniku tarvis ei pruugi olemasolev ruumiprogramm enam sobida, vaid ruum tuleb jällegi ümber kujundada. "See tähendab majaomanikule kulutusi, lisaks loomulikult aeg uue üürniku leidmiseks ja ruumide vastavaks kohendamiseks," ütleb Ruusmann. Katta kogu hoone ainult suurte üüripindadega on ahvatlev, kuid riskide hajutamiseks on mõistlik jätta mingi osa hoonest ka väiksemate üüripindade tarvis.

Väikestel pindadel vahetuvad üürnikud küll sagedamini, kuid ruumi ettevalmistamiseks uue üürniku tarvis pole vaja teha erilisi kulutusi.

Samuti on võimalik väikeste pindade arvelt pakkuda suurtele üürnikele vajadusel lisapinna kasutamise võimalust ja vastupidi - võimalik mittevajalikku pinda ära anda. Ruusmann osutab, et sellisel juhul jääb ehk mõnigi suurem kolimine ära.

Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade atesteeritud kinnisvarakonsultant Marko Kivirand osutab, et väikeste pindade väljaüürimine lubab vahel küsida kõrgemat üürihinda ja väiksema üürniku lahkumine ei mõjuta oluliselt kassavoogu.

Samas on üüarileandjal rohkem tegemist erinevate üüriklientidega, nii haldusküsimustes kui ka uute üürnike leidmisega. "Praktika näitab, et väiksemate pindade üürnikud ei ole väga püsivad," sõnab ta. Kivirand möönab, et suuremate pindade väljaüürimine on omanikule kindlasti mugavam, samas on reeglina tegemist ka suurfirmaga, kellel ette näidata jätkusuutlik tegevus. Pindi Kinnisvara äripindade maakler Arvo Treier osutab, et tee valik oleneb sellest, kui suure pinna omanikuga on tegu. "Kui on tegemist väikese büroomajaga (1000-2000 m2), oleks õige hajutada riskid 8-10 üürniku vahel," soovitab ta. Kui toetutakse liialt ühele või kahele suurüürnikule, võib nende lahkumine panna omaniku üsna kriitilisse seisu - suurt pinda on keerulisem välja anda ja on võimalik, et uut üürilist tuleb kaua oodata.

Praeguses turusituatsioonis dikteerivad äripindade üüriturul tingimusi üldjuhul omanikud.

Omaniku jaoks on ideaalne üürnik, kes sõlmib võimalikult pikaajalise lepingu võimalikult suure pinna peale. Sageli eeldatakse terve korruse üürilevõttu ja väiksemate pindade soovijatega läbirääkimisi ei peetagi. Korruste kaupa välja üüritud büroohoone puhul on lihtsam hoonet hallata, samuti on minimeeritud koridoride ja muude üldkasutatavate pindade osakaal, mis omanikule tulu ei genereeri. Omanik säästab oluliselt ka ruumide väljaehitamise kuludelt. Mitme signalisatsioonisüsteemi ja arvutivõrgu asemel peab rajama vaid ühe. Kokkuhoid saavutatakse ka vaheseinte ja uste lihtsama konstruktsiooni arvelt.

Omanikku sunnib väiksemate pindade väljaüürimisele reeglina ebasoodne turusituatsioon. Suurematele pindadele pole nii kerge üürnikku leida ja vakantsuse perioodi pikenemise vältimiseks sõlmitakse lepinguid ka väiksemate pindade peale.

Väiksemate pindade väljaüürimisest ollakse huvitatud ka juhul, kui hoone ruumilahendust seda dikteerib. Ei ole mõtet lammutada olemasolevaid vaheseinu ja süsteeme, kui turul on nõudlus väiksemate pindade järele. Omaniku huvi peaks alati olema sõlmida leping võimalikult suurt pinda kasutava üürnikuga, olgugi, et üürihind tuleb mõnevõrra madalam. Madalamaks kujunevad reeglina ka kulud.