Võla võib nüüd kiiremini kätte saada

Eva Laks 22. märts 2006, 00:00

Tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud uue tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sai elujõu maksekäsu kiirmenetlus ehk maksekäsumenetlus.

Maksekäsumenetluse mõte on selles, et ilmselge võlg, mille olemasolus ei kahtle ka võlgnik, oleks võimalik kiiremini ja väiksemate kulutustega kätte saada. Tegemist on lihtsustatud ehk vaidlusvaba menetlusega, kus kohtuistungit ei toimu. Kohus teeb otsuse üksnes avalduse põhjal.

Enne 1. jaanuari toimus võla sissenõudmine üksnes hagimenetluse korras. Nüüd saab esitada kohtusse ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Avalduse rahuldamise korral saadab kohus võlgnikule vastuväite esitamiseks makseettepaneku. Maksekäsumenetlust on võimalik rakendada, kui põhinõue ei ületa 100 000 krooni ning kõrvalnõue ei ületa põhinõuet. Võlgade klaarimine läheb nüüd lihtsamalt siiski vaid juhul, kui kõik võlaga seotud asjaolud on selged. Suure tõenäosusega vaidleb võlgnik aga paljudel juhtudel avaldusele vastu. Piisab sellest kui võlgnik esitab õigeaegselt vastuväite, mida ta ei pea põhjendama, ja asi jätkub kohtu üldmenetluses ehk nii nagu ennegi.

Enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tuleks seega analüüsida, kas asjaolud on selged ja võlgnik ei vaidle nõudele vastu. Võib-olla on võimalik asja lahendada kohtuväliselt ehk krediidikorraldusettevõtte kaudu. Kohtuvälise sissenõudmise ebaõnnestumise korral jääb alati võimalus algatada kohtumenetlus. Tõhus võiks maksekäsumenetlus olla tarbijalepingutest tulenevate nõuete rahuldamisel, näiteks elektrienergia, vee või soojusenergia müügil või mobiilsideteenuste osutamisel.

Võlausaldajale tähendab maksekäsumenetluselt üleminek hagimenetlusele täiendavaid kulutusi, sest tasuda tuleb nüüd ka riigilõiv. Maksekäsumenetluse avalduse esitamise eest tuleb enne avalduse kohtule esitamist tasuda riigilõivu 1 protsent vaidlustatavalt summalt, kuid mitte vähem kui 200 ja mitte rohkem kui 2000 krooni. Üleminekul üldmenetlusele tuleb täiendavalt tasuda riigilõivu hagiavalduse esitamise eest. Lisaks sellele kaasnevad kulud juristile või advokaadile. Kui võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite, kohustab kohus avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Pärast nõude põhjendamist jätkatakse hagimenetluse korras. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.

See tähendab, et paratamatult peab võlausaldaja kasutama juristi abi. Juhul, kui nõue oleks kohe võlausaldaja poolt antud kohtuvälisele sissenõudmisele, jääksid kõik eelpool nimetatud kulud ära ja võidetakse ka ajas.

Maksekäsumenetlus annab võlgnikule eelise eelkõige selles, et menetluskulu, mille ta lõpuks hüvitama peab, on tunduvalt väiksem kui tavalises hagimenetluses. Seda aga ikkagi ainult juhul, kui ta vastu ei vaidle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing