Ülekanded ja pangakaart viivad kliendi taskust sadu kroone

Lauri Matsulevit? 24. märts 2006, 00:00

Kui suhtuda panka kui pikaajalisemasse partnerisse, siis tasuks vaadata, et see partner teie rahakotti ülemäära koormama ei hakkaks.

Kliendi igakuised kulud möödapääsmatutele teenustasudele võivad erinevates pankades erineda kuni kaks korda.

Äripäev võttis ette kliendi keskmised kulud pangateenustele ning üritas leida, kas teenustasud on üldse selline argument, mis peaks veenma inimest ühe või teise panga kasuks otsustama.

Nüanssidest rikastatud hinnakirjad teevad võrdlemise keerukaks. Lihtsuse mõttes jätsime kõrvale igasugused kuld- ja hõbeklientide soodustused ning vaatasime tavakliendile mõeldud hinnakirja.

Samuti jagasime pangateenused kaheks. Esimesse kategooriasse läksid sellised, millest mööda ei pääse, nagu igakuised ülekanded, deebetkaardi kuutasu, sularaha väljavõtt, internetipangaga seotud tasud. Teise patta läksid teenused, mis otseselt igapäevaste vajadustega ei kattu, nagu väärtpaberitehingud ja krediitkaartidega seonduvad tasud. Kulude võrdlemiseks võtsime Äripäeva loodud mudelkliendi, kes teeb kuus kaheksa ülekannet, võtab pangaautomaadist viis korda sularaha, omab ka järelmaksukaarti, teeb kuus ühe aktsiatehingu ning soetab iga kuu püsikorraldusega fondiosakuid.

Võrdlusest tuleb välja, et väiksematel pankadel on siiski teenustasude osas eelised. Turuliidrite Hansapanga ja SEB Ühispanga juures on kliendi möödapääsmatud kulud kuus vastavalt 37 ja 33 krooni. Aastas teeks see aga vastavalt 444 ja 396 krooni. Sampos kuluks ligi kaks korda vähem - 19 krooni (aastas 228 krooni).

Nordea Panga miinuseks on, et pangal pole Eestis sularahaautomaate. Tavaklient saab kaks korda kuus teiste pankade masinatest tasuta raha võtta, kuid iga järgmise korra eest tuleb maksta 20 krooni. Lisaks võtab pank kuutasu ka internetipanga eest ning kokku läheks Äripäeva valitud vältimatute pangatoimingute komplekt kliendile maksma koguni 1140 krooni aastas.

Kui võtta valikust kaks väiksemat panka - Sampo ja Nor-dea, siis nende puhul on eeliseks tasuta ülekanded. Näiteks Hansapangas on teenustasu siseriikliku makse eest 6 krooni, Ühispangas 3 krooni.

Kui teenustasude hinnad peaks muutuma tugevamaks argumendiks, muutuksid praegu turuliidri positsiooni nautivad pangad märksa vähem atraktiivseks.

Siiani ei tee Eesti pankade kliendid oma valikut ühe või teise panga kasuks teenustasude järgi. Seda kinnitas ka Nordea Panga turundusspetsialist Tauno Tõhk. "Eesti pangakliendid ei võrdle väga aktiivselt erinevate pankade teenustasusid - võiks tunduvalt rohkem," nentis ta.

Tõhk lisas, et arvestatav hulk kliente vahetab panka seoses laenuvõtmisega - selliste klientide jaoks on esmatähtsad eelkõige laenutingimused ning muud teenustasud jäävad sel hetkel pigem tagaplaanile.

Kui hindu võrreldakse, siis mingi konkreetse vajaduse tõttu. "Näiteks oleme seoses suurenenud töölkäimisega naaberriikides võitnud juurde kliente, kelle jaoks on oluline just Põhjamaades Nordea sularahaautomaatidest tasuta sularaha võtmine," rääkis Tõhk. Üldiselt vaadataksegi paari enda jaoks olulisemat tingimust - milliseid just, sõltub juba konkreetsest kliendist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing