Tartu dioodiküpsetajad said rahasüsti

Martin Hanson 28. märts 2006, 00:00

"Me otsime ideid, mis oleksid tehnoloogiliselt huvitavad ning mis edu korral võiksid muuta maailma," lausus neljale Skype'i taustaga mehele (Toivo Annus, Jaan Tallinn, Ahti Heinla, Priit Kasesalu) kuuluv Ambient Sound Investmentsi juhatuse esimees Toivo Annus.

Nimelt on Cliftonil kava alustada kõrgsageduslike pooljuhtlülitite masstootmist elektroonikatööstuse tarbeks. Tavapärase räni asemel kasutatakse Tartus kuumakindlamat galliumarseniidi - GaAs.

Annus ütles, et nad investeerisid Cliftonisse, kuna tegemist on maailmas unikaalse tehnoloogiaga ja ettevõtte juhtide julge mõtlemine võitis nende usalduse.

"Omal alal on Cliftonil potentsiaali saada maailma mastaabis oluliseks. Nagu tehnoloogiaettevõttele tavaliselt, on ka Cliftonile omased suured võimalused ja suur risk - teeme meist oleneva, et investeering oleks edukas," kirjeldas Annus.

Investeerimispanga Cresco juhatuse esimehe ja Cliftoni suurosaniku Olev Schultsi sõnul aitab rahastaja kaasamine firma uude arengujärku, kus seni katsetootmises olnud uut tüüpi pooljuhid võivad peagi leida tee maailmaturule.

"Clifton näeb Ambienti meeskonnas nii-öelda targa raha investoreid, kes on suutelised ambitsioonika tehnoloogiasektori projekti tõeliselt läbi töötama ning kellel on ettevõttele pakkuda rahale lisaks ka väärtuslikku nõu," ütles Schults.

Ta lisas, et vedelast keskkonnast galliumarseniidi pooljuhtstruktuuri ja kristalli kasvatamine ehk vedelepitaksia pärineb pärineb 1980ndate Nõukogude Liidu ja USA militaarteadlaste käest.

"Probleemiks on selle tehnoloogia ülim tundlikkus, mistõttu pole seda tänini suudetud tööstusliku tootmisena realiseerida. Me ise hindame, et Cliftoni omanduses on umbes paarkümmend kriitilist tehnoloogilist arendust," lisas Schults.

Cliftonil on eelkokkulepe toodangu turustamiseks Suurbritannia elektroonikakomponentide ja mikrokiibitootjaga Semelab.

Semelabi müügidirektor Cliff Robins Cliftoniga sõlmitud lepingu summasid ja lepingu teisi punkte avada ei soovinud. "Clifton on hetkel maailmas ainus ettevõte, kes galliumarseniidist pooljuhte toodab. Nad on suutnud luua kõrgtemperatuuril töötava kvaliteetse dioodi ning suudavad seda toota odavamalt kui teised. See tähendab, et hetkel vaid aeronautikas kasutatavaid kiipe saab hakata kasutama ka muus elektroonikas, näiteks PlayStationi mängukonsoolides," ütles Robins.

Kui varem pole Äripäeva üle firma lävepaku lastud, siis eile avas Cliftoni juhatuse liige Lembit Dalberg pärast väikest arupidamist ajakirjaniku ees ukse.

Galliumarseniiddioodide (GaAs) väljatöötaja tegutseb Tartu teaduspargis, kus nende käsutuses on kokku ligi 1200 ruutmeetrit pinda.

Cliftonis töötab umbes paarkümmend inimest. Selle südameks on pooljuhtkristallide kasvatamise ruum, kus kahes firma enda konstrueeritud ja ehitatud seadmes kasvatatakse kindlal temperatuuril kristallkilet.

"Meie nimetame neid küpsetusahjudeks," ütleb Cliftoni epitaksiatehnoloog Viktor Korsmik ja demonstreerib väikest kahetollise läbimõõduga pooljuhtkristalli, millest lõigatakse välja dioodid.

Dalbergi kinnitusel ei tegele nad teadusega, vaid viivad teadussaavutust tootmisse. "Eesmärk on arendada välja galliumarseniiddioodide tööstuslik tootmine," täpsustab Dalberg. "Kus tulevikus dioode tootma hakatakse, on firma strateegiline otsus. Me ei taha enne rääkida midagi, kui tootmine lahti läheb," ütles Dalberg. "Skype'i tegemistest ei teadnud ka keegi enne midagi, kui nad midagi konkreetset ära tegid."

Tartu teaduspargi tegevdirektori Toomas Noorema kinnitusel ei oska ta öelda, kui kaugel Clifton dioodi väljatöötamisega on. Ta lisas, et Clifton on väljendanud vaikselt soovi, et kui läheb dioodide masstootmiseks, siis vajaksid nad spetsiaalset lisapinda. "Samas on reaalne võimalus, et kui masstootmiseks läheb, ehitatakse tehas hoopis mujale maailma ning Tartusse jääb arendustegevus," sõnas Noorem.

Clifton on üritanud Viktor Voitovitshi loodud GaAs-dioodidega läbilööki kiibitööstuses juba enam kui seitse aastat. 1999. aasta alguses kirjutas Äripäev, et Tartus valmistatud dioode katsetas Motorola ja nende vastu on huvi tundnud ka elektroonikafirmad Fuji ning Siemens.

Kaks aastat hiljem rääkis Dalberg, et plaan on müüa aastas miljon GaAs-kristalli üle maailma. Vahepealsed aastad oli vaikus. 2004. aasta aruandes nenditakse, et "ettevõtte äriplaani realiseerimine ja käibeni jõudmine võtab jätkuvalt aega". 2004. aasta lõpus proovisid omanikud leida ettevõttesse täiendavalt 20,5 miljonit krooni. Emissioon jäi aga täis märkimata ja tühistati.

Neljast Cliftonisse investeerinud Skype'i loojast on avalikkuses enim juttu olnud Toivo Annuse investeeringutest.

Nii on Toivo Annus üks kolmest mehest, kes lõid firma Uus Energia, lootes tööle panna hüdroelektrijaama. Samuti on Annus koos Skype Eesti tegevjuhi Sten Tamkiviga loonud Ärilehe teatel puidukaubandusfirma Aurex Timber, mille äriidee on kasepuidu importimine Venemaalt ja müük Eesti puidutööstusele.

Möödunud sügisel ostis maailma suurim internetioksjon eBay ligi 33 miljardi Eesti krooniga internetitelefoniteenust pakkuva Skype'i. Skype võimaldab arvutit ning internetti kasutades teha tavalisi telefonikõnesid arvutilt mobiilile või tavatelefonile ning vastupidi.

Skype'i omanike hulka kuulusid suuromanike Niklas Zennströmi ja Janus Friisi kõrval ka eestlased Ahti Heinla, Priit Kasesalu, Jaan Tallinn ning Toivo Annus.

Skype'i asutajad said kuulsaks failijagamisprogrammiga Kazaa.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:52
Otsi:

Ava täpsem otsing