Et ka töötegijad oleksid rahul

Töötegemiseks on järjepidevalt otsitud paremaid lahendusi ja need otsingud kestavad. Tootmisalast tegevust iseloomustavad ennekõike masintöö ja inimressursi kasutamine, aeg, kvaliteet ja kvantiteet ning nende ühildamine tervikuks.

Ammumöödunud aegadel olid töö ja selle uurimine suuresti au sisse tõstetud. Plaanimajandus kui selline ei jätnud juhusele kohta. Iga töö sai vääriliselt tasutud ja iga töö õigeaegselt tehtud.

Tänapäeva Eestis on aga tootmistegevus orienteeritud müügile, mistõttu töö ja selle tegelik olemus on unarusse jäetud. Vähestel on õnnestunud süveneda tööuuringute huvitavasse maailma.

Mujal maailmas tegeletakse tööuuringutega sihipäraselt. Vaieldamatu lipulaev selles osas on Soome, kus on loodud vastavasisulised arvutiprogrammid, eriti just ajauuringute tegemiseks ja süstematiseerimiseks.

Ka Eestis tegeletakse tööuuringutega, kuid varjatult. Eks ole ju töö tundmine ja kaardistamine esmane tee parema tehnoloogilise lahenduse juurde, sealt omakorda aja kokkuhoiu, kulude vähendamise ja tootlikkuse kasvu poole.

Üksikutes suurettevõtetes tööuuringute alane tegevus küll toimub, kuid on ülimalt salastatud. Tööuuringute alane informatsioon liigub kitsastes ringkondades ja kohati peetakse seda isegi ärisaladuseks. Leidub ettevõtteid, kus on kasutusel spetsiaalsed arvutiprogrammid - sisse ostetud või loodud vastavalt oma vajadustele. Leidub ettevõtteid, kus tööaega dokumenteeritakse ja uuritakse sihipäraselt. Eelpool nimetatu on siiski vaid õhkõrn koorekiht ettevõtlusmaastikul. Aga neil läheb hästi.

Kurvastusega peab tõdema, et enamikes ettevõtetes jäetakse tööuuringutega seonduv juhuse hooleks. Eriti torkab see silma väikeettevõtete puhul, kes teevad allhanke korras tööd Põhjamaadesse jt arenenud Euroopa riikidesse. Tehnoloogilised tingimused, kvaliteedinõuded ja töö valmimise aeg on dikteeritud. Siinkohal puudub Eesti ettevõtjal võimalus kaasa rääkida sel lihtsal põhjusel, et ei ole, millele toetuda. Üldiselt - puudub üheselt mõistetav info, mille alusel tehakse tööuuringuid, mis on tööuuringute eesmärk, kus me oleme ja kuhu tahame jõuda.

Igas ettevõttes tehakse tööuuringuid omamoodi ja tihti on arusaamad erinevad. Lõpptulemuseni jõutakse väga keerukaid teid pidi, mis ei pruugi rahuldada mõlemaid osapooli, töövõtjaid ja tööandjaid.

Ajanormid on paika pandud kindlatest kriteeriumitest lähtudes ning neid järgides on võimalik saada antud ajaga hakkama ilma selleks lisatööjõudu kasutamata. Sihipäraselt tegutsedes on võimalik leida kitsaskohad, need likvideerida ja saavutada lõpptulemusena võit ressursside näol, milleks on aeg ja tööjõud; boonusena ühtlustuvad kvaliteedinäitajad ja säästetakse tööliste tervist, juhtides tähelepanu õigetele töövõtetele, ergonoomikale. Ja loomulikult lisandub rahulolu õiglaste aluste kehtestamisest.

Tegelikkuses on tööuuringute alused lihtsalt mõistetavad ja loogilised. Kutsun siinkohal üles koolitajaid leidmaks võimalusi tööuurijate ja normeerijate koolitamiseks - on suur tühimik, mis vajab täitmist. Kõigile tootmisega tegelevatele ettevõtetele soovin aga julget pealehakkamist.

Iga algus on raske, kuid lõpptulemusena saadav ülevaade võimaldab leida ja parandada kitsaskohad, anda õiglane alus töö ja tasu suhtele ning töötada välja parim, just teile sobiv tehnoloogiline lahendus. Mis võiks olla veel parem tunne kui rõõm edukalt toimivast tootmisest ja rahulolevatest töölistest.

Autor: Taimi Samblik