Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fondid liiguvad omasoodu
Käesoleval aastal on käärid agressiivsete ja konservatiivsete fondide tootluste vahel kasvanud veelgi suuremaks. Aktsialembesemad fondid on näidanud keskmiselt 2,6% tõusu, samas kui vaid võlakirjadesse investeerivad fondid on aasta algusest kaotanud keskmiselt 1,4%. Parima ja halvima fondi viimase kolme kuu tootluse erinevus on koguni 7,6%.
Võlakirjafondide nõrk liikumine on tingitud sellest, et Euroopa majandusel on hakanud paremini minema ning seetõttu on Euroopa Keskpank hakanud baasintressimäära tõstma. Intressimäärade kergitamine tõstab ka võlakirjade tootlust, kuid selleks peavad võlakirjad odavnema ning see kisub miinusesse ka võlakirjadesse investeerivaid fonde.
Lehekülje allservas oleva edetabeli aluseks on võetud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2+4% brutopalgast). Raha fondi laekumise päevaks on võetud see päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 17. veebruar).
Samas on arvestatud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasusid, mistõttu on veidi kehvemas seisus suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid.
Fonditabelisse pole lisatud veel viiendas voorus liitunud inimesi, kel oli esimene võimalus fondiosakuid saada möödunud kuul. Viies liitumisvoor kestis 2005. aasta oktoobrini ning tõstis teise samba osakukogujate koguarvu 423,6 tuhandelt 477,8 tuhandeni.
Autor: ÄP