Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soomlased ei armasta firma suvepäevi

Pille Rõivas 05. aprill 2006, 00:00

Soomlased eelistavad suvel olla koos pigem perekonnaga kui töökaaslastega. Väga paljud puhkavad suvel maal, olles eemal tööasjust. Aga kui toimuvad suvepäevad või jaanipäevapidustused, siis sisaldavad need sauna, ujumist ja grillimist.

Mängudest on populaarne tikka, mis on Soome versioon nooleviskemängust. "Loomulikult ei minda suvistel pidustustel varakult magama, vaid tantsitakse öö otsa!" ütles Tomi Teräväinen Soome tolliametist.

Firmapidusid korraldatakse Soomes kuni paar korda aastas. Olulisi traditsioone firmapidudel pole ning iga pidu on erinev, sõltuvalt kollektiivist ning peo eelarvest.

Teräväineni hinnangul on firmapeod Eestis rohkem arenenud ja populaarsemad kui Soomes. Selle põhjuseks nimetab ta ehk eestlaste väikese rahva tunnet, mis muudab sellise ühise koosolemise tunde tähtsamaks. "Eestlastel võib-olla on selline koostegevus pärit nõukogude ajast, aga see on ainult hea," arvas Teräväinen.

Tema sõnul on Soomes raske organiseerida sellist firmapidu, nagu need on Eestis, sest igaühel on suvepuhkuse ajal omad tööd ja tegemised ning vaba aega ei veedeta töökaaslastega, kui see just tarvilik ei ole.

Soome ettevõtetel on kõige pidurohkem aeg aasta lõpp, mil tähistatakse jõulusid, mida nemad nimetavad "väikesteks jõuludeks". Tähistatakse ka teisi suuremaid pühasid, nagu uusaasta, lihavõtted, esimene mai, jaanipäev ja iseseisvumispäev.

Tavaliselt toimub siis pidu rohke söögi ja joogiga. Olenevalt kohast on peo osaks ka saun ja muusika. Sõnalise poole pealt on mõnus lahendus stand-up-komöödia. Väiksemad peod ja koosistumised toimuvad firma ruumides, näiteks konverentsisaalis või meelelahutuseks mõeldud rendiruumides.

Peo külaliste arv sõltub firma suurusest, keskmisel firmapeol osaleb kuni viiskümmend inimest. Mõningatel juhtudel on toitlustamine töötajate endi kohustuseks -

igaüks toob kaasa midagi süüa-juua ja ongi lauad kaetud. Pidulikumatele üritustele tellitakse söögi- ja joogipoolis toitlustusfirmalt.

Jõulupidu külastab ka jõuluvana oma kingikotiga. Kingid on ostetud kas firma poolt või toob igaüks kingituse, mis rändab jõuluvana suure koti sisse. Jõulupidu lõppeb tihtilugu ööklubis hommikuni tantsu vihtudes.

Laulmine on soomlaste meelistegevus. Tavaliselt istutakse siis kõik koos laua taga ja lastakse lauluviisid valla. Populaarseim "laulupidu" on vähkide söömise pidu. See sai nime sellest, et just siis on õige aeg vähki püüda. Sellised peod on levinud ka Soome rootsikeelse elanikkonna seas. Kuna vähk on väga kallis, siis selliste ürituste eelarve on väga suur. Seda saavad lubada vaid suured ja rikkad ettevõtted.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:13
Otsi:

Ava täpsem otsing