Üks Edelaraudtee ametiühingutest kaebas firma diskrimineerimise pärast kohtusse

Koit Brinkmann 05. aprill 2006, 00:00

Järgmisel esmaspäeval toimub Harju maakohtus eelistung, millel tuleb arutlusele MTÜ Edelaraudtee Ametiühingu hagi Ühinenud Depoode, Edelaraudtee, Edelaraudtee Infrastruktuuride ja Edelaraudtee Veeremi vastu diskrimineerimise lõpetamise nõudes.

Uudist kuuldes tekib mul esimese hooga mõte, et kas tõesti vene rahvusest inimesi diskrimineeritakse. Siis liigub mõte soolise diskrimineerimise peale, mis samuti uskumatuna tundub.

Helistan Edelaraudtee Ametiühingu juhile Viktor Bursovile. Tema sõnul on tegemist mitme aasta vanuse asjaga. 2002. aastal asutas Edelaraudtee juhtkond konkureeriva ametiühingu Töötajate Koostöö, mille 40 asutaja hulgas oli lisaks administratsiooni hulka kuuluvatele töötajatele ka üks lukksepp, räägib Bursov.

Töötajate Koostöö liikmetele maksis firma aastalõpupreemiat 1000-1500 krooni, naistepäeval andis ettevõte naistele 1000 krooni, samuti olid puhkusetoetused suuremad, lisab ta.

Diskrimineerimine seisnebki Bursovi sõnul selles, et raha, mille teenimiseks on kõik oma panuse andnud, jagatakse ainult teatud inimeste vahel. "Me oleme pahased toonase juhtkonna peale, kes soosis ühte ametiühingut," räägib Bursov.

Tema sõnul on tööandja sel aastal uues kollektiivlepingus kasutanud võrdse kohtlemise printsiipi, kuid nõue käib eelmiste aastate kohta.

Suhteid Vedurimeeste Ametiühingu ning Töötajate Koostöö vahel nimetab Bursov keeruliseks.

Vedurimeeste AÜ juht Heino Rüütel kinnitab telefonis Bursovi juttu AÜ Töötajate Koostöö asutamise kohta: "See on eelmise juhi Henn Ruubeli loodud, mina nimetan sellist tööandja tekitatud ametiühingut kollaseks ametiühinguks."

Kohtuasja kommentaariks ütleb Rüütel: "Tegemist on vana asjaga, aitab juba nendest intriigidest, Bursov võtku oma hagid tagasi." Uue juhiga on tema sõnul suhted head: "Usun siiralt uut direktorit."

AÜ Töötajate Koostöö juhi Riina Jänese sõnul on väga kummaline, et nõutakse diskrimineerimise lõpetamist. See, millised tingimused üks või teine ametiühing on saavutanud, on tema sõnul kollektiivlepingute sõlmimisel läbirääkimiste küsimus. Miks Bursov ei rääkinud sellest, et neile maksti iga kuu 6000 krooni tegevuskuludeks, imestab Jänes.

"Meie näeme tööandjas koostööpartnerit, mitte vaenlast," lisab ta.

Eelmise aasta augustikuust Edelaraudtee juhatuse liikmena töötava Kalvi Pukka sõnul ei eelistata ühtegi ametiühingut teistele ning mingit diskrimineerimist ei toimu. "Mina Viktor Bursovi arvamust ei jaga, samas pole ma õnnelik sellise kohtuasja üle," lisab ta.

Pukka sõnul on ettevõtte suhted ametiühingutega normaalsed, kellelegi liiga pole tehtud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing