Grossi firmad on hügieeni pärast 1,5 aastaga viis trahvi saanud

Krista Taim 17. aprill 2006, 00:00

Lääne-Virumaa veterinaarkeskus on šokeeritud olukorrast, mis valitseb Oleg Grossi pagaritsehhis ning on valmis lähipäevil tootmist külastama, et asjas selgust saada.

Äripäeva reporter Ralf-Martin Soe, kes töötas eksperimendi korras neli päeva Oleg Grossi pagaritsehhis, kirjeldas, et oli sunnitud taignasse segama vana margariini ning üheaegselt leivateoga käis samas ruumis ka remont.

"Paha lugu, mis ma oskan öelda," sõnas Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson, olles lehest räigetest rikkumistest lugenud. "Sellised asjad on lubamatud," sõnas ta.

Inspektorid on regulaarselt Grossi firmasid kontrollinud. Viimane käik oli 27. aprillil, aga siis pagaritsehhi ei jõutud ja rikkumisi ei avastatud.

Grossi firmadega on varemgi probleeme olnud, kuid tegemist pole maakonna kõige mustema lambaga, kinnitas Gustavson. "Kuidas seda öelda, neil on arenguruumi. Kõige hullem seis pole," selgitas Gustavson

2005. aastast praeguseni on ASi OG Elektra Tootmine trahvitud viiel korral. Neljal korral toiduseaduse rikkumise eest ja ühel korral loomatauditõrje seaduse alusel. Trahvisummad on ulatunud 3000 kroonist 10 000 kroonini. Viimane väärteootsus tehti tänavu jaanuaris.

Tootmisest parem olukord pole ka kauplustes. Tervisetalituse ametnikud on teinud stabiilselt kahel viimasel aastal trahve hügieenireeglite rikkumise eest. OG Elektra kauplusi on Eesti mitmes paigas ja kokku on neile trahve tehtud 2004. aastal üle 20 000 krooni ja 2005. aastal samuti üle 20 000 krooni.

Ka tänavu on juba mõned trahviotsused välja kirjutatud. Põhjuseks hügieenireeglite eiramine.

OG Elektra Tootmise töötajatele makstav keskmiselt 3958kroonine palk jääb samas sektoris makstavatele palkadele alla.

Tallinnas tegutseva kulinaartoodete hulgifirma Usin-TR OÜ juhatuse esimehe Rein Kalda sõnul on nende töötajate keskmine palk kõrgem kui Oleg Grossi ettevõttes makstav. "Päris summat avaldada ei taha, see on ärisaladus ka, aga nii palju võin öelda, et see on natukene kõrgem kui 3958 krooni," sõnas Kallas.

Rimi Hüpermarketite köögis makstav keskmine palk ei kuulu samuti avalikustamisele, kuid Rimi suhetekorraldaja Mare Bakkeri sõnul on see tunduvalt kõrgem.

ETK jaekaubanduse direktor Jaan Marjund samuti keskmist palka ei avalda, sest palgad sõltuvad töötaja kvalifikatsioonist ja lisaks on oma motivatsioonisüsteem, kuid algaja võetakse tööle 30kroonise tunnitasuga, mis teeb kuu brutopalgaks 5010 krooni.

Fontese 2005. aasta palgauuringu järgi saavad sarnastel ametikohtadel töötajad tuntumates kaubandus- ja toiduainetööstuses palka 6000-9000 krooni, vähem edukamas ettevõtetes 20-30% vähem.

Maksu- ja tolliamet, kelle pädevuses on ümbrikupalkade vastu võitlemine, on võtnud Oleg Grossi äri uurida, esialgu distantsilt.

Maksu- ja tolliameti hinnangul suurenes eelmisel aastal legaalse palga osakaal inimeste sissetulekutes ja ümbrikupalga maksmine on muutunud oluliselt taunitavamaks.

2005. aastal viis maksuhaldur läbi 130 ümbrikupalgareidi ja lõpetas 154 ümbrikupalgajuhtumi kontrolli, mille tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas 30,2 miljonit krooni.

Selle aasta I kvartalis tegi maksuhaldur läbi 29 ümbrikupalgareidi ja lõpetas 36 ümbrikupalgajuhtumi kontrolli, mille tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas 4,3 miljonit krooni.

Ümbrikupalgareide on tehtud valdavalt teenindussektoris tegutsevates äriühingutes. Lisaks on kontrollitud ka ehitus- ja kalandusettevõtteid.

I kvartalis toimunud ümbrikupalgareidi käigus ühte kalandusfirmasse õnnestus maksuhalduril kätte saada talvise kalapüügi "must" arvepidamine. Hinnanguliselt võib ümbrikupalga suurus kaluritele küündida kuni 800 000 kroonini.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing