Harmoonia saavutame läbi edasimineku

Rahulolematus on inspireeriv ja edasiviiv jõud, mille negatiivne pool on see, et soovide karikas kunagi täis ei saa. Juhi uus väljakutse on ebakindluse, ebaselguse ja keerukuse haaramine.

Perfektseid inimesi pole olemas. Kui juht tahab harmoonilisemalt ja tulemuslikumalt tegutseda, peab ta oma käitumist ja suhtumist täiustama ning ennast arendama. Juhi jaoks on määrav inimeste "lugemise" oskus, eneseväärikus ja eetiline selgroog.

Raha teeb rahulikuks, armastus ja positiivne lähedussuhe õnnelikuks. Head suhted nõuavad tööd ja inimeste võimalike erinevuste avaram mõistmine võib olla suureks abiks. Iseenesest ei juhtu midagi. Kui teada, kuidas ja miks asjad just nii toimuvad, on võimalik elada läbi tõusude ja languste, mõista vastandite vajalikkust.

Harmoonilisuse saavutamine on tunnetuse küsimus, pidev otsimise protsess. Noore juhina kogume kogemusi, küpse juhina teame paljusid asju karta.

Ettevõtlik juht peab julgema võtta riske, olema tark, ettenägelik, võimekas ja piisavalt võimukas. Juht peab ennast kindlalt tundma, et teisi innustada, kuid ettevaatust - enesekindluse ja ülbuse vahe on imepisike. Tark õpib teiste vigadest, kuid vigu teeme paratamatult ka ise. Igal asjal on oma hind, ka edul.

Suurte kogemustega juhid rõhutavad: õiged inimesed õigel kohal on parem ja olulisem kui strateegia väljatöötamine. Isegi üks suurepärane töötaja võib palju muuta. Edu üks alus on muutustele reageerimise kiirus.

Inimene ja inimlik juhtimine ei ole kunagi olnud tähtsam kui praegu. Samas on inimene muutunud üha äraarvamatumaks, isepäisemaks ja nõudlikumaks, järjest raskemini autoritaarselt juhitavaks. Seetõttu on juhi enda käitumine alluvate mõjutamise peamine vahend.

Manfred Kets de Vries on kirjutanud, et intelligentsed liidrid tõmbavad ligi andekaid inimesi - nende läheduses on meeldiv töötada. Sellise andega liidrid on nagu magnetid: inimesed alluvad nende külgetõmbejõule. Neil on võime optimistlikke tundeid selgelt välja näidata.

Konkurentsivõitluses võidab see, kes jääb talendisõjas peale. Talendisõda käib peamiselt liidrite, mitte juhtide pärast. Teadmised paiknevad organisatsioonis laiali ja edu ei saavutata keskuses langetatavate geniaalsete otsuste ja nende täitmise täpse kontrollimisega, vaid kõigi inimeste potentsiaali ärakasutamisega.

Teadmissõbralikus ärikultuuris on Ilmo Liiv ja Eedo Kalle toonud välja kolm olulist faktorit: intellektuaalne kapital, inimkapital ja suhtekapital. Nad rõhutavad, et kaos ei ole vaenlane, vaid sõber. Mida suuremaks kaos läheb, seda enam tekib ka korda. Kaos aitab muutuda, ei lase tarduda ega paigal seista. Muutuv organisatsioon on elus organisatsioon ja püsiv tasakaal viib hääbumiseni.

Et luua hüppelaud tulevikku, peavad juhid enam tähelepanu pöörama sellistele teemadele nagu kultuur, väärtused, eetos ja mittemateriaalsus. Inimeste mõtlemise tabamine on juhile uus väljakutse, et saada pädevaid ja talendikaid töötajaid.

Autor: Made Torokoff