Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lepingu kiire lõpp tuleb rahas hüvitada

Thea Rohtla 24. aprill 2006, 00:00

Töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest on tööandja kohustatud maksma keskmist palka. Ka lõpparve osaline maksmata jätmine annab töötajale õiguse nõuda selle kinnipidamise eest kuni ühe kuu keskmist palka.

Töötaja S. töötas määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Alates eelmise aasta 4. oktoobrist oli töötaja haiguslehel. Tänavu 28. veebruaril helistati talle töökohast ning kutsuti tööraamatule järele, kuivõrd tööleping olevat lõpetatud. 1. märtsil läks töötaja tööandja juurde, kus talle anti allkirjastamiseks töölepingu lisa selle lõpetamise kohta pikaajalise töövõimetuse tõttu ja tööraamat, mille järgi oli töösuhe lõppenud 28. veebruaril. Samal päeval kanti tema pangakontole lõpparvena kasutamata puhkuse hüvitis.

Töötaja leidis, et tööandja pidanuks talle lepingu lõpetamisest kaks nädalat ette teatama. Ta palus tööandjalt välja mõista keskmise palga töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud kümne tööpäeva eest ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga.

Tööandja ütluste kohaselt otsustati avaldajaga tööleping lõpetada pikaajalise töövõimetuse tõttu 28. veebruaril. Vormistati ka vastav teatis, kuid probleem tekkis selle edastamisega. Tööandjale teadaolevalt ei elanud töötaja antud aadressil; telefoni teel tütrele jäetud teade lubati töötajale aga edastada.

1. märtsil lepingu lõpetamise vormistamisel ei pööratud töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmisele tähelepanu. Hiljem ei nõustunud töötaja aga lepingu lõpetamise kandeid parandama. Töötajale saadeti postiga uus töölepingu lõpetamise teatis 8. märtsil ja töölepingu lisa selle lõpetamise kohta 22. märtsil.

Komisjon leidis, et tööandja ei järginud avaldaja töölepingu lõpetamisel selleks sätestatud protseduurireegleid. Tööleping lõppes vastavalt töölepingu ja tööraamatu kannetele 1. märtsil. Juba lõpetatud töölepingut ei saa tööandja teistkordselt lõpetada ega selles töötaja nõusolekuta midagi muuta.

Töölepingu seadus kohustab töölepingu lõpetamisest teineteist teavitama kirjalikult; pikaajalise töövõimetuse tõttu on etteteatamise tähtajaks mitte vähem kui kaks nädalat ning tööandja oli kohustatud lepingu lõpetamist ka põhjendama.

Komisjon tuvastas, et tööandja ei saatnud töötaja antud aadressil ühtegi teadet; telefoni teel edastatud teade pole kirjaliku etteteatamise kohustuse täitmine. Töötaja sai tema antud aadressilt kätte nii tööandja 8. märtsil teate kui ka töövaidluskomisjoni kutse.

Seega ei järginud tööandja etteteatamise tähtaegu ning komisjon mõistis töötajale välja töölepingu lõpetamisest etteteatamata aja eest keskmise palga. Et keskmine palk pidi kuuluma lõpparve koosseisu, kuid jäi tasumata, oli töötaja õigustatud nõudma osalise lõpparve kinnipidamise eest ka keskmist palka, mille komisjon ka rahuldas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing