Töökäte puudus toob õnnetusi

Põhjusena, miks õnnetusi toimub rohkem kui varem, toob tööinspektsioon välja asjaolu, et töö on muutunud tunduvalt intensiivsemaks, sest kogemustega töötajad on läinud välismaale ning nad on asendatud mitteküllaldase väljaõppe ja väheste kogemustega töötajatega. Eriti puudutab see ohtlikumaid tegevusvaldkondi, nagu ehitus ja töötlev tööstus.

Tööinspektsiooni peadirektori Priit Siitani sõnul on juba mitmel viimasel aastal näha, et Eestis juhtub eriti noortega rohkesti tööõnnetusi. Samas näiteks võrdlusena Soomes sattuvad Siitani sõnul õnnetustesse just vanemad töötajad, kes on ehk tööd tehes muutunud ohutusnõuete suhtes lohakamaks.

"Meil on õnnetuste põhjused on ikkagi selles, et tööohutusalane juhendamine enne inimese tööle lubamist on sageli lihtsalt formaalne," rääkis Siitan. "Noor inimene sageli ei julgegi nõuda ohutut töökeskkonda."

Siitani sõnul süüdistavad tööandjad jätkuvalt tööõnnetustes töötajaid ning väga vähesed tunnistavad oma süüd.

Osalt tuleneb tööõnnetuste arvu kasv ka sellest, et ettevõtjad registreerivad rohkem tööõnnetusi ametlikult. Siiski võib Siitani sõnul tegelik tööõnnetuste arv olla 5-6 korda suurem registreeritud õnnetuste arvust, sest väiksemad tööõnnetused jäetakse sageli registreerimata.

Ehitusfirma ASi Harju Ehitus juhatuse esimees Aare Neudorf ütles, et kuigi tema juhitavas firmas pole tööõnnetusi juhtunud, siis õnnetuste arvu võib küll mõjutada töötajate lahkumine välismaale. "Tõsi ta on, et kõik tähtajad venivad seetõttu, et ehitajaid on palju välismaale läinud," ütles ta.

Neudorfi sõnul on Harju Ehitusest välismaale tööle läinud vaid üks inimene. "Väga hea käega puusepp oli," sõnas ta.

ASide EKSEKO ja Tallegg juht Teet Soorm ütles, et tööõnnetusi küll juhtub aeg-ajalt, kuid nende arvu kasvu ei ole viimasel ajal märgata. "EKSEKOs näiteks juhtub vahel, et loom astub talitajale jala peale ja tekitab niimoodi vigastusi," kirjeldas Soorm. "Meil ei ole ka massiliselt inimesi ära läinud, täitmata töökohti ei ole."

Kokku juhtus selle aasta kolme esimese kuuga 819 tööõnnetust, eelmisel aastal samal ajal toimus neid 681. Kõige enam õnnetusi toimus töötlevas tööstuses.

Tänavuse aasta kolmel esimesel kuul registreeriti enim tööõnnetusi Tallinnas (193), teisel kohal on Harjumaa (122), järgnevad Tartumaa (100) ja Lääne-Virumaa (77). Kõige vähem oli tööõnnetusi Hiiumaal (4) ja Läänemaal (12).