Usaldusväärsus paneb rohkem teenuseid sisse ostma

Tallinna Kaubamaja ostab kogu logistikateenuse sisse, et maandada riske ning keskenduda põhitegevusele ehk jaekaubandusele. Kaks aastat tagasi ei olnud turul ASi Tallinna Kaubamaja (TK) logistikajuhi Uku Peerna sõnul sellist ekspedeerijat, kes oleks suutnud pakkuda täisteenust, täna on selliseid ettevõtteid mitu ning sügisel valibki Tallinna Kaubamaja paar-kolm neist oma strateegiliseks partneriks.

TK ostab tänagi kogu logistikateenuse sisse, tellitud kaubad saab firma hankijatelt kätte nii, et need saab kohe riiulisse panna. See tähendab, et TK-l ei ole ei oma ladu ega terminali. Veopartner toob tellitud kaubad hankija terminali, kus need müügiks ette valmistatakse ehk lisatakse kasutusjuhendid, turvaelemendid ja markeeringud. Kaubamaja veokipargis on alles vaid üks sõiduk, millega vajadusel kaupu Tallinna ja Tartu kaubamajade vahel liigutatakse.

Kaks aastat tagasi aga ei olnud kohalikul logistikaturul partnerit, kes oleks tulnud toime täisteenuse pakkumisega nii, et tellitud kaubad jõuaksid TKsse müügivalmina. "Täna nähakse, et ka laomajandusest saab teenida," leiab Peerna ühe arengu põhjuse.

Baltic Logistic System Eesti ASi müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd räägib, et logistikateenuste sisseostmise saab Eestis täna laias laastus jagada kaheks: laoteenused ja transpordilogistikateenused.

Mõlemat ostetakse sisse, aga tehakse ka ise ehk selget trendi ühe eelistamiseks ja teise mitte-eelistamiseks ei ole. "Küll on märgata, et näiteks linnasisest jaotusvedu eelistatakse ise teha," selgitab Kivimurd. "Põhjuseks osalt harjumus, osalt sotsiaalne vastutus kullerite ees, keda ettevõte ei soovi vallandada."

Air Cargo Estonia tegevjuhi Andres Matkuri sõnul ostetakse täna Eestis enim sisse rahvusvahelist veoteenust, samuti on kasvanud lao- ja jaotusteenuste sisseostmine viimase viie aasta jooksul. "Ei oleks nõus, et laoteenust ostetakse enam ning jaotus tehakse ise, see on tehniliselt keeruline," lisab ta.

Suurim muutus viimaste aastate jooksul ongi Matkuri sõnul toimunud laoteenuste sisseostmises. "Täna otsivad ladustamiseks pinda ka väikefirmad, keda mõned aastad tagasi tuli tikutulega taga otsida," lisab Matkur. Püüavad sellised ettevõtted leida enamasti 20-30 ruutmeetri suurust pinda.

Põhjus sellisteks arenguteks on Matkuri hinnangul üldise heaolu kasv ning majanduse areng. "Ettevõtted on aru saanud, et kõigega pole mõtet ise tegeleda," leiab Matkur. "Täna läheb pea igas sektoris hästi ja ettevõtted saavad aru, et ei ole mõtet omale lisastressi kõrvaltegevustega tekitada". Stressi võib põhjustada näiteks laopersonali põud Eesti tööjõuturul. Teenust sisse ostes ei pea ise inimesi otsima, vaid saab selle mure teenusepakkuja lahendada jätta.

Samuti on avardunud võimalused näiteks ELi näol ja kasvanud tarbimine ning seetõttu kasvanud mahud rohkem kauba liigutamist kaasa toonud. See omakorda tähendab, et kasvavad ettevõtete vajadused lisalogistikateenustele. "Laoteenuseid ostetakse lisaks enda pinna kasutamisele ja riskide maandamisele sisse ka hooajalisuse puhul," lisab Kivimurd.

Teenuste sisseostmise kasvu põhjuseks on ka usalduse kasv teenusepakkuja ja kliendi vahel. "Eesti kliendid keskenduvad üha enam põhitegevusele, samuti on kasvanud logistikateadlikkus ning selle väärtustamine ja arenenud teenusepakkujate pakutavad teenused," nimetab Kivimurd kolm põhjust teenuste rohkemaks sisseostmiseks.

Usaldus kliendi ja teenusepakkuja vahel paistab tema sõnul välja peamiselt sellega, et koostöö ettevõtete vahel on laiapõhjalisem, samuti kaasatakse sama logistikapartnerit näiteks uutele turgudele sisenemisel.

Ennustuste kohaselt vähendavad logistikateenuse ostjad lähiaastail partnerite arvu, et saada ärispetsiifilisemat teenust.

Balti Logistika Baltikumi juht Vallo Arumäe rääkis Äriplaan 2006 konverentsil, et firmade logistikapartnerite arv lähiaastail väheneb. Sel viisil tiheneb teenusepakkuja ja -ostja koostöö ning teenusepakkuja õpib oma klienti äri tundma, mis omakorda loob lisaväärtust kliendile.

Partnerite arvu vähendamisest tuleneva tiheda koostööga on nõus Silberauto juhatuse liige Eero Mõtlik. "Vähema arvu partneritega töötades kujuneb vastastike soovide ja võimaluste kompromiss, tuntakse teineteise eripära peensusteni, kujuneb usaldus ning hoiab aega jm ressursse kokku, näiteks suhtlusel," selgitab Mõtlik.

Oma kogemusest leiab ka Rautakesko ASi logistikajuht Indrek Reismann, et väiksema arvu partneritega on koostöö tõhusam. On lihtsam koostööd teha logistikateenuse pakkujaga, kes tunneb teenuseostja koostööpartnereid, nende iseärasusi, paiknemisi, kultuuri jms. Tagab usaldusväärsema, kvaliteetsema- ja operatiivsema teenuse, väheneb risk võimalike probleemide tekkimisele ning teenuse ostjal parem võimalus keskenduda põhitegevusele.

ASi Elcoteq Tallinn logistikajuhi Erik Raitviiri sõnul meeldib teenuseostjale ajada asju partneriga, kes mõistab tema vajadusi lennult, eriti kriisis, kus pole aega pikalt selgitada erinevaid põhjuseid "miks", vaid on vaja tegutseda.