Andrus Ansip, aeg on sobiv valitsusremondiks

Peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip kohtus sel nädalal Res Publica juhi Taavi Veskimägiga ning kohtub järgmisel nädalal Isamaaliidu juhi Tõnis Lukasega. Keskerakond on hakanud kartma, et Reformierakond plaanib praeguse valitsuse karile ajada. Või siis üritab Res Publicat ja Isamaaliitu kasutada, et enda sõna tänases valitsuses senisest rohkem maksma panna.

Äripäev soovitab Reformierakonnal teha veel enne järgmise aasta Riigikogu valimisi valitsusremont ning moodustada paremerakondade valitsus. See tähendab, et Reformierakonnal tuleb lõpetada valitsuses koostöö Keskerakonna ja Rahvaliiduga ning võtta selle asemel kampa Isamaaliit ja Res Publica.

Parempoolne valitsus annab tõuke Eesti senise kiire majandusarengu jätkumisele. Paremjõud, millel on praegu ka Riigikogus häälteenamus, võiksid kiiresti kokku leppida, millised sammud veel valimisteni jäänud napi aasta jooksul koos ette võtta. Vaja on lihtsat ja teostatavat kiirprogrammi.

Üheks kõige olulisemaks küsimuseks on maksude alandamine. Äripäev on mitmes juhtkirjas kirjutanud, et meil on raha, et maksukoormust veel selle valitsusaja jooksul kärpida. Samuti võib ette võtta ärikeskkonna lihtsustamise ja kutseharidusreformi, mida pooldab kogu paremtiib, ning kiire lahenduse peab leidma ettevõtete tulumaksuvabastuse küsimus.

Üheks konkreetseks põhjuseks, miks Äripäev näeks juba tulevatel kuudel hea meelega võimul parempoolseid, on miljarditega ülelaekuv riigieelarve. Kardame, et praegused valitsuserakonnad on liiga altid riigikassasse laekunud miljardeid sügisel endale sõbralikele huvigruppidele laiali jagama. Paremliit võtaks Rahvaliidult ja Keskerakonnalt võimaluse riigi rahaga kampaaniat teha ja peab ka ise sellest hoiduma.

Paremparteide valitsuse moodustamisel aasta enne valimisi tekib oht, et see hoopis nõrgendab paremtiiba. Peagi algab taas valimiskampaania aeg, mil erakond on erakonnale hunt.

Kui alles aasta tagasi raksuga lahku läinud Reformierakond ja Res Publica ka nüüd kaklema hakkavad, siis mureneb valijate usaldus nende vastu veelgi. See kaklus on üsna tõenäoline, sest paremparteid võistlevad samade häälte pärast. Näiteks Res Publica sai eelmistel Riigikogu valimistel iga neljanda valija hääle, praegu on nende populaarsus aga alla 5% künnist. Reformierakonnal oleks hea meel need kadunud hinged üles korjata. Samal ajal on Res Publical veel meeles see, kuidas oravad neil tooli alt ära tõmbasid, kehva läbisaamist kahe partei vahel näitab vastastikuse kriitika pingpong. Kui praeguse valitsuse lõhkumine tähendaks vaid kõigi sõda kõigi vahel, siis on parem juba valimisteni vanamoodi välja tiksuda.

Parempoolse valitsusliidu edu sõltub sellest, kas peale jääb ühine pingutus poliitika teostamisel või erakondlikud võimumängud. Kas Reformierakond, kes on näidanud oma valmisolekut kellega tahes koos võimul olla, tahab praegusesse kaevu sülitada? Ainult siis, kui oma valimislubaduste täitmine on neile võimust armsam. Kas Isamaaliit ja Res Publica tahavad loobuda võimalusest opositsioonipingilt valitsust kritiseerida? Samuti ainult juhul, kui nad hindavad süüdistamisest kõrgemalt võimalust tegutseda ja sellega koos ennast rohkem näidata.

Autor: ÄP