200 aastat Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi

Olen kümneid kordi ülikooli kunstimuuseumis käinud ja ka nendest varadest, mida Venemaale enne Esimest ilmasõda viidud, kuulnud. Aga kunstimuuseumi valikkataloogi uurides mõistsin selle kogu tegelikku väärtust ja suurust..

Kunstimuuseumil oli 100 aastaga soetatud silmapaistev originaalide kollektsioon, mis Venemaa kõrgema sõjaväevõimu korraldusel tuli Esimese maailmasõja tõttu evakueerida Sise-Venemaale. Vaatamata professorkonna protestile saadeti 1915. aastal esmajärjekorras ära kunstimuuseumi originaalid: 228 antiikkreeka eset, 5000 münti-medalit, 23 pronks- ja marmorkuju, 126 egiptuse muistist ning ülikooli peahoones eksponeeritud Morgensterni kogu sadakond maali. Kipsskulptuurid jäeti oma suurte mõõtmete ja kergelt puruneva materjali tõttu paigale. Kunstikogud viidi Voroneži, kus Tartu Ülikooli varade ja personali baasil loodi uus ülikool ja selle juurde muististe ja kaunite kunstide muuseum. Kurb on, kui ülikooli antiikkunsti kogud, mis olid rikkalikumad tolleaegse keisririigi ülikoolide hulgas, jäävadki võõrsile.

Venemaa on tänaseni ignoreerinud 1920. aastal Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud rahulepingu sätet, mis sisaldas Tartu Ülikooli varade tagasitoomist.

Õnneks on ka rariteetidest ilma jäetud Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis palju vaatamisväärset. Kunstimuuseumi interjöör värviliste Pompeji stiilis seinamaalide ja valgete kipsskulptuuridega on haruldane 19. sajandi keskpaiga Euroopa muuseumikujunduse näide, mis on pääsenud ümberehitusest ning säilitanud endisaegse värvikirkuse. Praegusesse asupaika peahoone lõunatiiva alumisel korrusel kolis muuseum 1868. aastal. Enne seda oli 1803. aastal asutatud kunstimuuseumil mitu asukohta.

Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi rajamine langeb kokku muuseumide ja galeriide loomise kõrgajaga mujal Euroopas.

Morgenstern asus energiliselt komplekteerima muuseumi kogusid, muretsedes varasid, mis vastasid valgustusaja universaalmuuseumi profiilile - gravüüre, joonistusi, maale, medaleid-münte, gemmivalandeid, kipsfiguure jm kunstipäraseid esemeid. Muuseumi kogud kasvasid kiiresti ostudena Saksamaa ja Peterburi kunstikaupmeestelt ning annetustena baltisaksa aadlikelt, ülikooli professoritelt. Suurima kingituse tegi enda rajatud muuseumile professor Morgenstern, kes pärandas Tartu Ülikoolile ligi 3000 mündist, maalist, gravüürist, joonistusest, gemmivalandist, skulptuurist jm kunstiesemetest koosneva kogu.

Originaalkogudest ilma jäetud kunstimuuseum jätkas tööd Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli taastamise järel 1919. aastal. Täna on ülikooli kunstimuuseum kujunenud arvestatavaks kunsti tutvustavaks muuseumiks, mille fondides leidub antiikoriginaale, skulptuure, graafikat ja joonistusi, münte ja mündivalandeid, gemmivalandeid (originaalgemme praegu muuseumis pole, sest Venemaa ei ole neid tagastanud), maale ja ikoone.

Alles 2001. aastal renoveeriti Pompeji stiilis näitusesaalid ja kujundati ümber 130 aastat muutumatuna püsinud skulptuuride väljapanek.

Autor: Tiina Kolk