Enne, kui läheb paremaks, läheb veel hullemaks

Me oleme tänasest Soomes tööl, teatasid ehitajad, kes pidid mul eelmisel nädalal tööd tegema hakkama. Tuleb tuttav ette?

Esmaspäevast, mil täitub kaks aastat Eesti astumisest Euroopa Liitu, avab enamik vanadest ELi riikidest oma seni praokil uksega tööturu eestlastele pea täielikult.

Vaevalt et Soome ja mujale ELi minejate arv kohe esmaspäevast plahvatuslikult kasvab, kuid tööjõu liikumine on mu hinnangul üks olulisemaid märksõnu, mis kaht ELis olnud aastat kokku võtab. Tegemist on protsessiga, mille mõju liitumise eel alahinnati. Ennustati küll mõnekümne tuhande inimese mujale suundumist, kuid et see tekitab sellise ahelreaktsiooni, ei juletud ennustada.

"Hullemaks enam kindlasti minna ei saa", ütleb tänases Äripäevas Scotland Yardi pubi tegevjuht. Kardan, et saab küll. Milline majandusvaldkond ei otsi täna inimesi? Ehituses, kaubanduses, transpordis, muuhulgas ka meedias on igas ettevõttes täitmata mõni ametkoht. Kusjuures konkureeritakse ka läbisegi - kassaneiu haaratakse pangatelleriks, laotööline ehitajaks.

Täitmata ametikohad omakorda tähendavad, et ametis hoitakse ka mingit osa inimesi, kes tegelikult sinna ei sobi ja esimesel võimalusel hea meelega välja vahetataks. Samal ajal on tööjõu nappus sundinud ettevõtteid viimastel kuudel palku kiirelt kergitama. Senine palgafondi 5%-line aastane kasv jääb ajale jalgu.

Mis mõnele (loe: ettevõtjale) halvem, on teisele hea. Töötajat on hakatud väärtustama. Au sisse tõusevad pehmed väärtused, sh sportimis- ja ravimisvõimaluste, erinevate toetuste pakkumine. Ja hea on ka see, et tegemist on ajutise protsessiga. Nii ma usun. "Me oleme tänasest Soomes tööl," kuuleme küll veel aastaid, kuid siinne palgatõus teeb kodumaa kutse üha ahvatlevamaks. Lisaks terendab silmapiiril võõrtööjõud EList, näiteks tuhanded Poola ehitajad.

Aga jah - enne, kui asjad paremaks muutuvad, lähevad need veel hullemaks.