Puumaja renoveerimine tasub ära

Pille Rõivas 02. mai 2006, 00:00

Clarinet Ehitus OÜ ostis poolteist aastat tagasi Wismari tänaval vana puumaja, mille renoveerimine hakkab mõne kuu pärast lõpule jõudma. Juhatuse liikme Jarko Metsise sõnul tasub vana puumaja renoveerida juhul, kui see pole päris käest lastud.

"Kuid kuldaväärt äri see kindlasti pole. Pigem on see endast jälje jätmine," ütleb Metsis. Tasuvust saab mõõta arvutustega. Metsise sõnul tasub see ära siis, kui vana maja ostmise ja renoveerimise kulud on väiksemad kui uue maja ehitamisel. Clarinet Ehitusele kuuluva Wismari tänava maja puhul see nii ongi.

Renoveeritava maja kaheksast korterist on tööde käigus tehtud kuus korterit, sest algsed korterid oli liiga väikesed. Mõtet vana maja maha lammutada ja ehitada asemele uus neil plaanis ei olnud, sest maja oli renoveerimiseks veel piisavalt korralik. Maja asub ka miljöökaitse piirkonnas.

Metsise sõnul peaks vanade puumajade omanikud tegema korda vähemalt katuse, kui terve maja korrastamine käib üle jõu. "Kui katuseid korda ei tehta, siis võib need majad kümne aasta pärast buldooseriga maha lükata," seletab Metsis. Ka müümisel saab korraliku maja eest küsida märksa kõrgemat hinda kui kehvas seisus maja puhul.

Uus Maa Kinnisvarabüroo Margit Silla sõnul on huvi selle maja korterite vastu üpris suur, sest renoveeritakse terve maja. Selliseid elamuid, kus on renoveeritud ainult korterid ja maja üldine seisukord on kehv, leidub märksa rohkem. "Hinnas pole vahet, kas osta korter uues majas või renoveeritud vanas," ütleb Sild. Kadumas on ka puumajadega seotud eelarvamused tulekindluse ja vastupidavuse suhtes.

Piret Sepik alustas kuus aastat tagasi talle tagastatud maja oma tarbeks renoveerimist. Kahekordse kahe trepikojaga maja alumisele korrusele plaaniti ehitada ruumid mõnele väiksele kauplusele üürile andmiseks. Teisele korrusele ehitati üks korter, mis pidi jääma oma pere kasutusse. Paraku kujunesid renoveerimistööd kallimaks kui algselt planeeritud. Praeguseks on valmis pool maja.

Maja koos krundiga on müügis olnud poolteist aastat. Omanikud küsivad selle eest 5 miljonit krooni. "Huvilisi on olnud küll, kuid nad on pidanud hinda liiga kõrgeks," ütleb Sepik.

Praeguseks on eramajade hinnatasemed jõudmas kortermaja eest küsitud hinnatasemele ning hind huvilisi ei hirmuta. "Hinnas ei saa alla anda, sest tehtud kulutused on suured," selgitab ta.

Sepiku sõnul ei ole mõtet renoveerida vana maja rentimiseks, sest rendihinnad on selleks liiga madalad. Oma pere tarbeks tegemine sõltub rahalisest olukorrast. Ka kinnisvaraarendajad on tema maja vastu huvi tundnud, sest see asub kesklinna lähedal. Sepik loodab, et uus omanik jätkab pooleliolevat tööd. "Tööd ja raha on majja palju läinud. Aga müügi eesmärgil poleks seda ette küll võtnud."

Inseneribüroo Eston OÜ juhataja Eduard Sepa sõnul tasub maja taastamisel välja arvutada, kas sellel on mõtet.

Maja seisukorda hindavad eksperdid, kes teevad kindlaks, mitu protsenti tuleb taastada. "Üldjuhul, kui majas on säilinud alla 50%, on tasuvus kaheldav," ütleb Sepp. Sel juhul peaks maja omanik otsustama, kas läheneda majale majanduslikult või mõelda selle ajaloolisele väärtusele. Kui maja tuleb taastada 50% ulatuses, on see napilt tasuv.

Sepp toob näiteks Tallinnas Juhkentali tänaval asuva vana puumaja, mille taastamistööde maht oleks 60%.

Selle omanikuks on ettevõte, kes tõenäoliselt lammutab selle maja, sest majal on palju probleeme ja kehtiv detailplaneering ei nõua selle maja säilitamist.

Kui omanik otsustab maja renoveerida, siis Sepa arvates ostusoovidega huvilistest küll puudust ei tule.

Vana maja renoveerimine ja müümine tasub kindlasti ära. Täna leidub ostjate seas palju huvilisi, kes oskavad hinnata korteri väärtust ajaloohõngulises renoveeritud elamus.

Samas on olulised ka hoone arhitektuur ning renoveerimisvõimalused, kuna ostjad on muutunud teadlikumateks ning oskavad nõuda kvaliteeti.

Arendusprojekti läbiviimisel mõtleb arendaja läbi kõik võimalused ning kindlasti kaalutakse enne puitelamu renoveerimist ka hoone täielikku lammutamist. Lammutamise või renoveerimise vahel valides seavad piire linnaosade üldplaneeringud, ehitusmäärused, naaberkruntide hoonestus, aga kindlasti ka käsitletava krundi suurus.

Olemasolevast mahust oluliselt suuremat ehitusvõimalust pakkuv krunt on kindlasti otstarbekam hoonestada uusehitisega. Otsus tehakse siiski konkreetse arendusobjekti potentsiaali alusel - milline variant on korterite müügi seisukohast lähtudes kiireim, lihtsaim ning kõige kasumlikum.

Üldjuhul eeldab hoone täielik lammutamine ning krundi hoonestamine uue hoonega detailplaneeringut, mis tähendab aga täiendavat ajakulu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing