Eesti Ehitus tahab börsilt saada ligi 300 miljonit

Lauri Matsulevit? 03. mai 2006, 00:00

Eile alanud aktsiaemissioonist teenitavast summast 122 miljonit krooni jäetakse Eesti Ehitusse ning kulutatakse ettevõtete ostmiseks Eestis ja Ukrainas, samuti kinnisvaraarenduseks. Eesti Ehituse tuumikomanik EE Grupp paneb müüki 1,5 miljonit aktsiat ning loodab teenida 155 miljonit krooni.

Börsimõtted hakkasid Eesti Ehituse juhtkonnal ja omanikel idanema juba 3-4 aastat tagasi, konkreetsemad plaanid pandi paika eelmise aasta suvel. Samas suudeti kogu asja kuni eilseni vaikselt ajada. Eesti Ehituse juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul ei tahetud ootusi asjata üles kütta.

Firma toovad börsile Suprema ning Hansapank. Viimati tõi Suprema börsile Tallinki, mis investoreid rõõmustanud ei ole. Eesti Ehituse juht aga kinnitas, et usaldab investeerimispanka. "Tallinki puhul oli hulk aktsionäre, kes hakkasid pärast börsiletulekut müüma," seletas Suprema partner Henrik Igasta. Seevastu Eesti Ehituse praegused aktsionärid on piltlikult öeldes lukku pandud. Ehk 12 kuu jooksul kehtib neile aktsiate võõrandamiskeeld. Ning fonde, kellel suur müügiisu oleks, aktsionäride hulgas ei ole.

Hoolimata sellest, et Balti turud pole aasta algusest erilise kasvuga hiilanud, korraldajad huvipuudust ei pelga. "Muidu me ju siin ei oleks," oli Hansabank Marketsi aktsiaturgude juhataja Lauri Lind kindel. Ta lisas, et aktsia hinnavahemiku üle sai ka võimalike suurte ostjatega enne konsulteeritud.

2005. aastal maksis firma dividende 8,6 krooni aktsia kohta. Emissioonist ostetud aktsiad annavad õiguse saada 2006. aasta eest dividende. "Oleme viimastel aastatel dividende maksnud ja ma ei näe põhjust, miks see poliitika peaks muutuma," sõnas Jaano Vink.

Vink rõhutas veel, et Eesti Ehituse näol on tegemist ehitusettevõttega, mille menüüs peamiselt infrastruktuuri- ja keskkonnaprojektid. See valdkond on ka ennustatavam - Euroopa Liidu struktuurifondidest on aastateks 2007-2013 Eesti infrastruktuuri- ja keskkonnarajatistele ette nähtud 23 miljardit krooni. "Elamuehitus on tunduvalt kõikuvam, mistõttu sellele kaardile mängida ei tahaks," nentis firmajuht.

Täna on korraldajad ja firma juhtkond juba ringreisil, mille eesmärk on kaasata välisinvestoreid. Enamiku aktsiaid saavadki institutsionaalsed investorid ja fondid. "Eesti Ehitus peaks ka pensionifondides huvi tekitama," märkis Lauri Lind.

Likviidsust hakkavad Eesti Ehituse aktsiale pakkuma nii Hansapank kui ka Suprema. Nende kohustus on tagada, et aktsial oleks kogu aeg ostu- või müüginoteeringud väljas. "Kuna vanadel omanikel on aastane müügikeeld ja sel perioodil on vabalt kaubeldavate aktsiate hulk alla 25%, siis peeti oluliseks, et turutegijaid oleks mitu," sõnas Lind.

Eesti ärimeestele tuli Toomas Lumani plaan viia ligi viiendik Eesti Ehituse aktsiatest börsile üllatusena.

"Eesti Ehituse börsile minek tuli kui välk selgest taevast," kommenteeris Sampo Panga juht ja Tallinki aktsiaid märkinud Aivar Rehe. Ta lisas, et ei ole veel jõudnud firma näitajaid analüüsida ning pole otsustanud, kas aktsiat märkida.

Varem Eesti, Läti ja ka Leedu börsifirmade aktsiaid ostnud Tartu ärimees Neinar Seli Eesti Ehituse aktsiaid ei osta, kuna uudis tuli äkki ja vaba raha kiiresti võtta pole.

Turvaärimees Urmas Sõõrumaa sõnul lisab ettevõtte börsile viimine kindlasti usaldusväärsust ja näitab firma laiemat kandepinda. "Eesti Ehituse aktsiaid märkida mul siiski kavas ei ole, kuna tegelen oma äridega ja raha kasvatamisega iseseisvalt," kommenteeris ta.

Samuti börsiplaani haudunud tee-ehitusfirma Teede REV-2 üks omanik Peeter Vilipuu ütles, et Toomas Luman hakkas Eesti Ehitust börsifirmaks reformima juba mitu aastat tagasi. Uudis, et firma nüüd juba börsile tuleb, oli talle siiski üllatuseks.

Äsja uue ehitusfirma Oma Ehitaja ASi loonud Tiit Kuuli märkis, et tema Eesti Ehituse aktsiaid ei märgi. "Samas pole minu tegevust mõtet võtta tegevusjuhisena," kommenteeris ta.

Küsimusele, mis eesmärgil Eesti Ehitus börsile viiakse, vastas Kuuli, et emissiooni kirjeldusest selgub, et suuromanikul Toomas Lumanil on plaanis osa aastatepikkuse töö tulemusest rahas välja võtta ning osalt ka Eesti Ehituse tegevust laiendada. "Peamine põhjus näib siiski olevat aktsiate müüjale soodne turusituatsioon," märkis ta.

Välismaa fondijuhtidele ei olnud Toomas Lumani plaan Eesti Ehitus börsile viia uudiseks.

Üks Eesti Ehituse börsile mineku korraldajatest, Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind tunnistas eile pressikonverentsil, et võimalike investoritega välismaalt peeti hinna üle läbirääkimisi. "Määratud Eesti Ehituse aktsia hind baseerub reaalsel tagasisidel," kinnitas ta. Eesti Ehituse aktsia hinnavahemik on 82,5-97,8 krooni. Ostukorraldusi saab investor teha vaid maksimaalse hinnaga ehk 97,8 krooniga.

Investeerimispanga Danske Capital Soome fondijuht Lauri Kustaa Äimä oli eilse Eesti investeerimismaastiku kuuma uudisega vägagi kursis. "Loomulikult olen kuulnud Eesti Ehituse börsiplaanidest ja firma on väga huvitav ning hästi juhitud," kommenteeris ta naerdes ning lisas, et pakkumine alles algas ja ta pole veel mingeid konkreetseid ostuotsuseid teinud. Äimä pidas firma puhul väga perspektiivikaks tegutsemist Ukrainas.

Rootsi varahaldusfirma East Capital Leedu päritolu fondijuht Aivaras Abromavicius oli samuti Eesti Ehituse börsiplaanidega kursis. Ta hoiatas, et viimasel ajal on Ida-Euroopa, kaasa arvatud Eesti firmade börsile minekul saatuslikuks saanud ettevõtte hinna liiga kõrgeks ajamine, mis võib viia ebaõnnestumiseni ja välisinvestorite eemale jäämiseni. "Investorid on Balti riikides pettunud pärast Tallinki ja ka Läti SAF Tehnika börsile tulekut," möönis Abromavicius.

"Eesti Ehituse börsile tulek on huvitav, aga meie aktsiaid ei märgi, sest saime oma Eesti vitsad kätte Tallinkiga," ütles eile Läti SEB Unifondi portfellihaldur Arnis Malbergs. Ta lisas, et nad jälgivad aktsia hinda börsil ja otsustavad sisenemise esimestel börsipäevadel.

Kumb on emissiooni juures olulisem, kas raha kaasamine Eesti Ehituse jaoks või et EE Grupp saaks oma osaluse maha müüa?

Mõlemad on olulised ja mõlemad ettevõtted vajavad täiendavaid vahendeid projektide arendamiseks.

EE Grupp saab oma osaluse müügist eeldatavalt 155 miljonit krooni. Mis te teete selle rahaga?

See läheb põhiliselt kinnisvaraprojektidesse.

Kuidas investorid peaks tõlgendama seda, et suurosanik müüb osa oma aktsiatest maha?

Ega Eesti Ehitus ei ole kinnisvaraarendaja, vaid peatöövõtu- ja ehitusettevõte. See aga pole eriti kapitalimahukas bisnis. Ma arvan, et kui kogu emissioonisumma laekuks ainult Eesti Ehitusse, siis selle efektiivne kasutamine lühemas perspektiivis oleks keeruline. Meil on oma nägemus, kui palju omakapital tootma peaks, ja kui seda hirmsa hooga ühte kohta virna kuhjata, siis seda tootluse näitajat ei saavutaks.

Miks investor võiks eelistada Eesti Ehitust Merkole?

Meie praegune käive tuleb Eesti turult. Me ei ole ka Ukrainas väga jõuliselt laienenud, kuigi oleme seal juba kaheksa aastat olnud. Kui hakata vaatama kasve protsendimäärades, siis ma arvan, et meil on oluliselt lihtsam kasvada kui Merkol.

On teil plaanis Ukraina osalust kasvatada?

On, on! Kui vaadata riigi turu suurust, siis on see Eesti mõistes lõpmatu. Selge on see, et Ukraina-suunalise äri osa kasvab lähiaastatel.

Kuidas hindate investorite ootusi - viimase börsiletulija Tallinkiga läks investoritel ju halvasti.

Esiteks on tegu erinevate firmadega. Tallinkiga ei läinud ka muud midagi halvasti, kui osa investoreid, kes olid varem sisenenud oluliselt odavamatel tasemetel, hakkasid kohe massiliselt müüma. Eesti Ehituse puhul ei ole see võimalik, sest siin ei ole institutsionaalseid investoreid, kes oleks varem sisenenud. Ja praegustel Eesti Ehituse investoritel on lepingu järgi võimatu oma aktsiaid võõrandada lähema aasta jooksul.

Kuidas Eesti ehitusturgu hindate, kas praegune kasv on jätkusuutlik?

Makroökonoomiliste näitajate järgi on selge, et Eesti ehitusturg lähemal kolmel aastal kasvab. Ja minu seisukoht on, et ehitus kasvab kiiremini kui majandus tervikuna.

Eesti Ehitus kinnisvaraarendusega praktiliselt ei tegele, panustate infrastruktuuri- ja keskkonnaprojektidele - on see halb või hea?

Tõsi, eelmisel aastal tuli oma kinnisvaraarendustest umbes 7% käibest. Võimalik, et oma arenduste osa pisut suureneb, aga kindlasti ta ei saa kunagi olema rohkem kui 20% käibest.

Arvan, et see on positiivne. Vaadake, mis kohustused on Eesti riik Euroopa Liidu ees võtnud seoses vee- ja jäätmekäitlusega. Lisaks teedeehitus. Olen veendunud, et infrastruktuuri osa peaks kasvama kiiremini kui ehitusturg keskmiselt.

Investoritele soovitate Eesti Ehituse aktsiaid osta?

Ei tea, kas olen sobilik soovitaja, aga mina ostaksin küll. Kardan, et mulle enam juurde ei müüda, aga ei saa välistada, et ma neid veel turult ostan.

Igale investorile on tagatud vähemalt 100 Eesti Ehituse aktsiat. Kui märkija soovib saada rohkem, siis täidetakse tema märkimiskorraldus vahemikkude kaupa. Kuidas aktsiad jaotuvad ja milliseks vahemikud kujunevad, selgub pärast pakkumisperioodi lõppu.

Aktsiaid sai märkida alates eilsest, märkimisperiood kestab kuni 11. maini. Kuigi pakkumisvahemik on 82,50-97,80 krooni, saavad jaeinvestorid märkida aktsiaid ainult vahemiku kõige kõrgema hinnaga ehk 97,80 krooniga. Tuleb arvestada, et märkimise hetkest broneeritakse kontolt vajalik summa. "Kui lõplik hind tuleb allapoole 97,8 krooni, saab investor raha tagasi, mitte aktsiaid juurde," selgitas Henrik Igasta investeerimispangast Suprema.

Aktsiaid saab märkida kõigis Eesti pankades. Pakkumise tulemused tehakse teatavaks 12. mail ning kauplema hakatakse aktsiatega 18. mail.

Minule sümpatiseerib Eesti Ehituse eest küsitava hinna juures rohkem Merko Ehitus. Eesti Ehitus on võrreldav Merko Ehitusega vaid käibe poolest, muidu on tegu oluliselt väiksema ettevõttega.

Eesti Ehituse hinnaks (turuväärtuseks) küsitakse 1,27-1,5 miljardit krooni, Merko Ehitusel on turuväärtus 4,77 mld krooni. Eesti Ehituse eest tahetakse võrrelduna ettevõtte kasumiga kõrgemat hinda, kui Merko Ehituse eest praegu börsil makstakse (P/E suhted vastavalt 14,6-17,3 ja 10,8).

Kuigi ettevõtted tegutsevad samas valdkonnas, on tegu täiesti erinevate ettevõtetega. Eesti Ehitus on puhtalt Eesti ehitusturul tegutsev ettevõte, Merko Ehitus tegutseb kolmes Balti riigis. Eesti Ehitus tegutseb küll ka Ukrainas, kuid selle osa on marginaalne.

Tehingud seotud osapooltega reedavad, et ettevõttel ei lähe Ukrainas sugugi lihtsalt. Tütarettevõtte juhatuse liikmete motiveerimiseks müüdi järelmaksuga selle 36protsendine osalus. Ettevõtte investeeringute rahastamiseks on emaettevõte EE Grupp laenu andnud. Millegipärast ei osta Eesti Ehitus ise endale tarkvara ega sõidukeid - need liisitakse EE Grupilt. Lisaks on kaks Tallinnas asuvat kinnistut antud EE Grupile tagatiseks.

Kui Merko Ehitust hinnataks hinna/kasumi suhtarvult sama väärtuslikuks kui Eesti Ehitust, võiks Merko Ehitus maksta praeguse 4,8 mld krooni asemel 6,5-7,6 miljardit ehk Merko Ehituse aktsia peaks praeguselt 270 kroonilt kerkima 365-432 kroonile.

Ma ei usu, et Eesti Ehituse aktsiat tabaks Tallinki aktsia saatus. Nimelt on senised aktsionärid leppinud emissiooni korraldaja Supremaga kokku, et nad ei müü oma aktsiaid 12 kuu jooksul.

Kui Tallinki aktsiaid olid juba ammu enne avalikku pakkumist madalamalt ostnud suured välisfondid, siis Eesti Ehituse omanikeringist me fonde ei leia. Arvatavasti fondid ostavad aktsiat. Seega näib spekulantidele aktsia potentsiaalne nõudluse-pakkumise pilt soodsam, kui oli Tallinkil.

Sellise omakapitali tootlusega ettevõtte aktsia ostmist tasub kaaluda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:57
Otsi:

Ava täpsem otsing