Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui töö teeb haigeks

Toomas Kelt 04. mai 2006, 00:00

Ka Aime abikaasal, kolm aastat vanemal Paulil on tervis läbi. "Ei jõua ennast sirgu ajada, aga vaja oleks metsa minna," kurdab mees. Tema on eluaeg töötanud traktori peal.

Aime ja Pauli kurtmine, et töö on tervise nahka pannud, on tõenäoliselt õigustatud. Ülekoormusest ja vibratsioonist tingitud kutsehaigusi diagnoositakse Eestis juba aastaid kõige rohkem.

"Põhiliselt veneaegsed põllumajandustöötajad - lüpsjad, traktoristid, aga ka agronoomid, kes puutusid kokku kemikaalidega ja said mürgistuse. Aga ka maalrid ning mõned pedagoogid, kellel on tekkinud hääleprobleemid," loetleb ligi 1800 liikmega Eesti Kutsehaigete Liidu tegevjuht Aino Muru tüüpilisi ühingu liikmete varasemaid ameteid.

Kui Aime ja Paul võtaksid ette asjaajamise, oleks neil mõlemal võimalus tunnistada oma tervisehädad kutsehaiguseks ja sel juhul peaks kunagine tööandja neile hüvitist maksma.

Kutsehaiguste loetelu on pikk. Kuid et iga tööajal saadus haigus pole veel kutsehaigus, tuleb vajaliku diagnoosi ja hüvitise saamiseks käia läbi pikk tee.

"Kõik algab sellest, et inimene pöördub perearsti või eriarsti poole tervisekahjustuse tuvastamiseks," selgitab sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe. Kui arstil tekib kahtlus, et tegu on kutsehaigusega, suunab ta inimese kutsehaiguste kliinikusse. Kutsehaiguse tuvastamise korral saadab kliinik dokumendid perearstile või eriarstile, kes vormistab taotluse arstliku ekspertiisi tegemiseks. Ning alles ekspertiisiga määratakse töövõime kaotuse põhjus ja protsent.

Tööinspektsiooni peaspetsialist Inna Vabamäe märgib, et pärast kutsehaiguse diagnoosimist saadab töötervishoiuarst teatise ka tööinspektsiooni ning patsiendi tööandjale koos soovitustega kutsehaige töö ümberkorraldamiseks.

"Elu näitab, et pärast teatise saamist järgneb töötaja lahkumine, kuna tööandjal pole tavaliselt võimalik kutsehaigele teist tööd anda. Sellist, mis ei kahjustaks tervist," selgitab Vabamäe. Selles faasis sekkub ka tööinspektsioon, algatades uurimise, et välja selgitada kutsehaiguse põhjused ja kohustada tööandjat kasutama meetmeid samalaadsete kutsehaiguste ärahoidmiseks.

Aino Muru andmetel on Eesti üks väheseid riike Euroopas, kus pole tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadust, mis sätestaks, kes ja mil määral peab katma haigele makstava hüvitise.

Aino Muru möönab, et kutsehaiguse diagnoosi on keerukas saada. "Kutsehaigust võiks diagnoosida iga töötervishoiuarst, kuid praegu saadetakse kõik Tallinna keskusesse. "Selline keskus peaks olema ka Tartus, sest mõni Võrumaa metsast pärit traktorist, kardab Tallinna nagu välku," ütleb Muru.

Haigekassa tasub ravikindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel osutatud tervishoiuteenuste eest. Paraku küll ainult nende eest, mis on tervishoiuteenuste loetelus.

Kõik tasumise tingimused on kindlustatud isikutel samad ega sõltu sellest, kas kindlustatul on diagnoositud kutsehaigus või mitte. Tervishoiuteenuste loetelus olev kutsehaiguste voodipäev on ainult üks paljudest võimalikest teenustest. Enamik kutsehaigusi aga ei vaja statsionaarset ravi ja uuringuid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing