Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELi laienemisest võitsid kõik

Sirje Rank 05. mai 2006, 00:00

"Me kõik võidame, kui uutes liikmesriikides elatustase tõuseb. Me võidame, kui ELi firmad kasutavad ära uued ärivõimalused ja tõstavad nii oma efektiivsust ja konkurentsivõimet," ütles ELi rahandusvolinik Joaquin Almunia raporti esitlusel.

Positiivne on, et laienemine on ELis käivitanud uuendused, mis aitavad kohaneda Hiina ja India kiire esiletõusmisega.

Laienemise eel ringelnud "viimsepäeva kuulutused" alates ELi pankrotist kuni tööstuse massilise lahkumiseni uutesse liikmesriikidesse pole aga täitunud, ütles laienemisvolinik Olli Rehn.

Laienemise plusside hulka loeb komisjon kaubavahetuse kasvu - ELi vanade liikmesriikide osakaal uute liikmesriikide kaubavahetuses on kasvanud üheksakümnendate aastate alguse 56 protsendilt 62 protsendile ning tihenenud on ka uute liikmesriikide omavaheline kaubandus.

Uutes riikides on majanduskasv olnud vanade liikmesriikidega võrreldes kaks korda kiirem. Elatustase on tõusnud keskmiselt 52 protsendile ELi 15 riigi keskmisest - Eestis 51,7 protsendile. Välisinvesteeringud on kasvanud praktiliselt nullist 191 miljardile eurole ehk 40 protsendile SKPst.

ELi avalik arvamus püsib uute laienemiste suhtes siiski skeptiline.

Peamisi hirme ELi laienemise ees oli, et firmad viivad tootmise uutesse liikmesriikidesse, kus palgad on madalamad. Komisjon väidab, et massilist kolimist pole olnud, ehkki mõnel alal, nagu tekstiilitööstus, on mõju tuntavam. Joaquin Almunia sõnul on ELi vanades liikmesriikides asendamise tõttu kadunud kõige rohkem 1-1,5% töökohtadest.

Massilist kolimist ei kinnita ka investeeringud. 2004. aastal läks ELi 15 vanema liikmesriigi välisinvesteeringutest 4% uutesse liikmesriikidesse, 53% vanadesse liikmesriikidesse ja 12% USAsse.

Samas loovad laienenud ekspordivõimalused Lääne-Euroopas uusi töökohti.

Kardeti ka odava tööjõu tulva Ida-Euroopast, mis jätab kohalikud tööta ja viib alla palgad. Rootsi, Iirimaa ja Suurbritannia kogemus neid kartusi ei kinnita, väidab raport. Need riigid avasid kohe oma tööturu ning tööpuudus on seal madalam kui paljudes piiranguid rakendanud riikides. Komisjon tõdeb, et "majanduslikku põhjendust piiranguteks pole".

Prognooside järgi asub uutest liikmesriikidest 15 aasta perspektiivis ümber ca 3 miljonit inimest. See on ELi 15 vanema liikmesriigi tööealisest elanikkonnast 1,2%, mis ei too tööturul olulisi tõrkeid.

ELi uusi liikmesriike on süüdistatud ka ebaausas maksukonkurentsis, et investeeringuid saada.

Komisjon möönab, et ettevõtte tulumaks on uutes liikmesriikides keskmiselt ca 10 protsendipunkti madalam, kuid et see ei ole tähtsaim näitaja, mille järgi firmad investeeringuid otsustavad. Näiteks tööjõu maksustamise osas ei ole uute ja vanade liikmesriikide erinevused kuigi suured.

Ka on vanad liikmesriigid makse alandanud ja uued liikmesriigid maksusoodustusi vähendanud, mis on vahesid tasandanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing