Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitusmaterjale tuleb tihti oodata mitmeid kuid
"Peamine ehitusmaterjalide järjekordadega seotud küsimus on järsult kasvanud ehitusmahud. Eelmise aasta algul ei osatud ette näha ehitusturu sedavõrd suurt tõusu," tõdeb Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. Lisaks toob Rebane tõrgete allikana välja ka toormeprobleemid.
Samas näeb Rebane olukorda paranevat, sest paljud tootjad tegelevad praegu investeeringutega tootmise suurendamisse.
"Kõige pingelisemad on seina- ja laepaneelide tootmine, kus tarnejärjekorrad on kaks kuud, mis on ehituses täiesti normaalne," sõnab tähtaegade kohta E-Betoonelemendi juhataja Jaan Valbet. Tema arvates peituvad põhjused kohaliku turu väiksuses ja ehitustegevuse sesoonsuses. "Kui kõik korraga ja kohe ehitada tahavad, siis tekivad loomulikult järjekorrad. Soodne majanduskeskkond ja madalad intressid loovad eelduse ehitustegevuse kiireks kasvuks."
Samas puudutab Valbeti sõnutsi defitsiit ikka neid, kes oma tegevuse viimasele minutile jätavad. Tellijad, kes oma projekte mõistlikult ette planeerivad, on saanud kõik rahuldatud. Talvekuudel olid järjekorrad isegi lühemad kui kuu.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhataja Tarmo Lige kinnitusel võib eratellija raudbetoontooteid oodata 6-8 kuud.
Samuti on tema arvates hädas katusefirmad, kuna soojustuseks ei jätku villa. "Soojustusvillade kogused, mis Eestisse tarnitakse, otsustatakse väljaspool ja nii väike turg ei lähe võõrastele lihtsalt korda."
Soojustusvillade olukorra lahendamiseks pakub Lige välja äriidee: ehk hakkab veel keegi tooma maale katuse soojustuseks mõeldud villa.
Materjalidefitsiidi tulemusel valmivad Lige kinnitusel tähtajaks vähesed objektid.
Valbeti sõnutsi põhjustab materjalide põuda ka fakt, et paljud tehased töötavad ühes vahetuses.
Teisalt ei luba aastaajalised kõikumised tootmismahtudes viia tööd üle kahte või kolme vahetusse. "Riiklikul tasandil võiks jälgida, et ehituslubade väljastamine toimuks ühtlaselt kogu aasta vältel," arvab ta.
Rebase arvates saaks riik reguleerida oma tellimusi, näiteks puudutab see Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee laiendamist.
"Riik on vastu võtnud transpordikava, mis näeb ette erinevate teede ehitamist, kuid pole üldse arvestanud, et tänastes tingimustes ei jätku selle jaoks materjali," tõdeb ta.
"Tarneaeg on praegu üks päev. Eelmise nädala keskel lõppes ladu, st laaditakse otse kivipurusti alt. Nädalavahetuse toodangust jagub kolmapäevani, siis on jälle reede õhtuni kitsas käes," kirjeldab teravnevat toorme nappust killustikku tootva OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube. Tema hinnangul on olemasolevates maardlates varusid keskmiselt paariks aastaks.
Haube veendumuse kohaselt peaks lahendusena saama maardlaid lihtsamalt kasutusele võtta. Samuti ei tohiks kohalik omavalitsus takistada riikliku varu kaevandamist. Potentsiaalsete kaevanduste uuringualad on aga erinevatel põhjustel blokeeritud. Näiteks Nabalas venivad keskkonnauuringud, Harkus vastandub Haube teada kohalik omavalitsus.
Kujunenud olukorras ei investeeri tootjad Haube kinnitusel tootmismahtude suurendamisse, kuna kasutatavad varud lihtsalt lõppevad.
Paari aasta tagune Paekivitoodete Tehase töö öise vahetuse keelustamine mõjub Eesti Ehi-
tusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase kinnitusel siiani. "Veel mõne aasta eest oli see pigem üheaastane probleem, sest talvel valmistuti suviseks kõrghooajaks. Nüüd peab täitematerjalide varumisel arvestama pikema perioodiga."
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhataja Tarmo Lige sõnutsi on killustik juba nii defitsiitne, et kui nüüd avada rohkem maardlaid, avaldub selle mõju alles aastate pärast.
"Juuli lõpus on killustik jälle otsas ja siis elatakse sellest, kui palju keegi on suutnud talve jooksul kokku osta," võtab ta hetkeolukorra kokku.
Viimsis Soosepa elurajoonis Vehema teel eramu ehitamist korraldava töödejuhataja Andrei Martojani sõnutsi sai kevadel killustiku kätte veel paari päevaga. "Nüüd aga alla nädala ära loodagi," naerab ta.
Eelmise aastaga võrreldes on tunda, kuidas materjalide, eriti killustikul põhinevate toodete järjekorrad kasvavad. Betooni tellimuse täitmisele kulub töödejuhataja kinnitusel neli kuni kuus päeva. "Samuti ei saa ilma mitmepäevase ootamiseta enam Gyproci tooteid kätte," tõdeb ta.
Lisaks osutab ta Fibo-toodete tarneprobleemile, mis on terav juba eelmisest aastast saadik. Probleeme oli mullu ka Pärnu püssiplaadiga, mida tuli tihti oodata.
Seevastu betoonvalu armatuuri ning liiva võib Martojani kinnitusel kohe kätte saada.