Majandus kasvab rekordkiirusel

Aasta tagasi sai Eesti majanduskasv tänu Hansapanga aktsiate ülevõtmisest tulnud rahasüstile uue kiirenduse. Kui enne seda oli meie majandus kaks viimast aastat kasvanud umbes 5-6 protsenti aastas, siis alates möödunud aasta teisest kvartalist võisime majanduskasvu kiirust mõõta kahekohalise numbriga.

Näib, et majanduskasvule pole seni negatiivset mõju suutnud avaldada kütuste kõrge hinnatase ega laenuintresside tõus. Samuti pole veel kätte jõudnud ka kauaoodatud kinnisvarakrahh. Pigem vastupidi. Tänaseks teadaolevad otsesed ja kaudsed makromajandusnäitajad näitavad selgesti, et selle aasta esimeses kvartalis majanduskasv ei aeglustunud. Pigem viitavad paljud märgid sellele, et juuni algul teatab statistikaamet rekordilisest ehk 12-13protsendilisest majanduskasvust. Seda ennustust toetab nii tootmise, sisetarbimise kui ka ekspordi kiire kasv.

Tuleb siiski tunnistada, et nii kiire majanduskasv ilmselt väga jätkusuutlik ei ole ning teises kvartalis toimub stabiliseerumine. Tõsi, praegust seisu arvestades jääb see endiselt väga kiireks, ehkki kahekohalist kasvunumbrit me tõenäoliselt hoida ei suuda.

Nagu arvata võiski, muutub või tegelikult on juba muutunud Eesti majanduse suurimaks probleemiks tööjõupuudus, seda eriti majanduse viimaste kvartalite oluliseimas kasvumootoris, ehitussektoris. Enamik meist, kellel on tulnud suuremal või vähemal määral tegemist ehitusega, teab rääkida lugusid, kuidas kokkulepped ei pea, sest ehitajad otsustasid viimasel hetkel hoopis Soome minna.

Enamik sektoreid laieneb, nõudes uusi töötajaid. Hiljemalt sügiseks on oodata palgakasvu kiirenemist, mis suurendab esialgu küll tarbimist, järgmisel aastal võib see aga hakata mõjutama negatiivselt ettevõtete majandustulemusi. Kuid kuna meid ümbritseva keskkonna, ehk Euroopa Liidu majandusel läheb samuti järjest paremini, ei tohiks tugevat tagasilööki siiski tulla.