Paast on moes

Külli Liebert 10. mai 2006, 00:00

Lähenev rannahooaeg paneb inimesi rohkem mõtlema oma väljanägemisele, füüsilisele vormile ja kehakaalule. Ajalehtedest saab pea iga nädal lugeda mitmesuguste dieetide kohta, mida järgides võib kiiresti saavutada oma ideaalkaalu. Sageli nõuavad need aga suurt pingutust ja kaal langeb aeglaselt, mistõttu kaob paljudel motivatsioon. Kas aga kaalu langetamisel võiks abi olla paastumisest?

Loksa Ravikeskuse juhataja Ann Lastingu sõnul on pea pooltel paastulaagrisse tulijatel probleemiks ülekaal. Keskmiselt paastutakse seitse päeva. Taastumine peab kestma sama kaua kui paast, aga seda tehakse hiljem kodus. "Meie anname inimestele menüü kaasa, mida nad täpselt järgnevatel päevadel süüa tohivad. Nädalase paastuga võetakse alla keskmiselt kuus-seitse kilo. Mehed võivad alla võtta koguni kümme kilo," räägib Lasting ja hoiatab samas, et need, kes laagris vähe liiguvad ja põhiliselt televiisori ees lesivad, on nädala lõpuks vaid kaks kilo kergemad. "Liikumine on väga oluline. Vähene liigutamine on üks põhivigadest, mida kodus paastujad teevad. Kui inimene tunneb ennast halvasti või nõrgana, heidab ta pikali ja puhkab. Tegelikult tuleks aga hoopis liikuda ja endale tegevust leida," selgitab Lasting.

Kati (35) on üks neist paljudest, kes just kaaluprobleemiga paastulaagrisse läks. Nädal aega jõi ta ainult vett, käis jalutamas ja tegi sporti. Laagrist lahkudes oli Kati ligi seitse kilo kergem. Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert nii kiiret kaalulangust heaks ei kiida. Tavaliselt on soovitatav kaalus maha võtta kuni üks kilo nädalas. Liiga äkilised muudatused võivad kasu asemel tuua hoopis tõsisemaid tagajärgi. "Rasvkoes on ladestunud teatud kogus mürke, kui aga rasvkoe hulk kiiresti väheneb, vabanevad ka mürgid ja võivad kahjustada inimorganismi," hoiatab Liebert. Pealegi kipuvad kiiresti langenud kilod hiljem tagasi tulema. Kui inimene ei saa piisavalt toitu, aeglustub ka põhiainevahetus, organism püüab väga ökonoomselt töötada.

Pärast dieedi lõppu on põhiainevahetus kokkuhoiurežiimil veel pikka aega.

Katil nõnda juhtuski. "Ma ei pidanud kodus olles enam dieedist kinni ja peagi olin jälle samas kaalus," tunnistab ta.

"Toituda tuleb pidevalt tervislikult, süüa palju puu- ja köögivilju ning tegeleda spordiga," soovitab Tiiu Liebert õiget eluviisi.

Ann Lasting rõhutab samuti, et edasine toitumine on sama oluline kui paastumine. "Me püüame õpetada inimesi ka üldiselt õigesti ja tervislikult toituma, sest just see kindlustab õige kehakaalu," selgitab Lasting. Unustada ei tohi ka seda, et paastumise põhieesmärk on ikkagi organismi puhastamine mürkidest. Kaalulangetamine on pigem lisaväärtus.

Riinal (28) polnud kaalulangetamine üldse eesmärgiks. Teda kutsus paastulaagrisse kaasa sõbranna, kes lootis paastumise abil vabaneda teda vaevavatest seedehäiretest. Riina läks lihtsalt kaasa, et puhastada oma organismi. "Sõbrannaga koos ongi kõige parem minna, sest siis saab üksteist vajadusel toetada ja on üldse lõbusam," arvab Riina. "Tegelikult ei olnud paastumises minu jaoks midagi ületamatut. Võisin vabalt vaadata, kuidas salatipaastujad tomateid ja muid köögivilju sõid ilma, et mul oleks isu tekkinud." Sama kinnitab ka Kati: "Isegi televiisorist kokandussaateid jälgides ei hakanud neelud käima". Kati lisab, et kui kellelegi ikka tõesti seitsmepäevane paast üle jõu käis, võis vabalt ainult kolm päeva paastuda. Neile anti siis viimasel kolmel päeval riisitummi, veega lahjendatud kefiiri ja ilma soolata keedetud köögivilju, mis on põhitoidud paastust väljatulemise ajal.

Kati ja Riina kinnitavad mõlemad, et tegevus on laagris väga oluline. "Meil näiteks olid hommikuti joogatunnid, korra käisime ka veekeskuses vesiaeroobikat tegemas," ütleb Kati. Riina ja ta sõbranna pidid igal hommikul 15 minutit keppidega võimlema. Suure osa ajast täitsid ka protseduurid. Nii näiteks pidid sõbrannad iga päev endale ise klistiiri tegema. Kaks korda nädalas tehti neile soolte survepesu. "Sageli arvatakse, et kui oled paar päeva juba paastunud, on sooled seest puhtad. Tegelikult soolte survepesu ajal näed, mis jubedusi sealt veel välja tuleb," jutustab Riina.

Tiiu Liebert on aga sootuks teisel arvamusel: "Ega soolestik pole keskküttetorustik, mida tuleb igal suvel läbi pesta. Sooltes on oma mikrofloora, mis kaitseb meid infektsioonhaiguste eest. Kui need uhatakse välja, jääb organism kaitseta. Ka pikaajaline nälgimine kahjustab seedetrakti mikrofloorat." Soolte survepesu polnud paastulaagris siiski kohustuslik protseduur. "Esimesel päeval pidime arsti juures oma vaevused ära rääkima ja proovid andma. Siis arst vaatas, kas inimene üldse paastuda tohib ja kui tohib, siis soovitas, milliseid protseduure võtta. Lõpliku valiku tegi ikka paastuja ise," räägib Riina.

Loksa Ravikeskuse arst Ljudmilla Agajeva paneb paastulaagrisse tulijatele südamele, et kõikidest terviseprobleemidest peab kohe alguses kindlasti arstile rääkima. "Siis oskan ma soovitada, milliseid protseduure võtta," põhjendab arst. Näiteks veenilaienditega inimestele ei tohi igasugust massaaži teha. Samuti on palju inimesi, kes mingil põhjusel ei tohi üldse paastuda. Sageli tuleb ette, et inimesed kas ei taha oma probleemidest arstile rääkida või ei tule lihtsalt selle peale.

"Nälgimine on meie ühiskonnas ju nii moodne. Paljud tahavad kõhnemaks saada. Aga paastuda ei tohi sugugi kõik," hoiatab Agajeva. "On palju haigusi, mille puhul paastumine on täiesti vastunäidustatud." Paastulaagrite korraldajad pakuvad ka mahla-, pudru- ja salatipaastu, mis mõjuvad organismile palju leebemalt.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:15
Otsi:

Ava täpsem otsing