Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IP-side kasuks kallutab äriline vajadus
VoIP-teenusele ülemineku peamiseks argumendiks pole mitte niivõrd kulude kokkuhoid, vaid konkreetsed ärilised vajadused, mida uus tehnoloogia lahendab.
Kahtlemata liigub tulevikus kogu kõneliiklus internetipõhisesse võrku, tänu millele on VoIP kõnesidelahendus tulevikku arvestades kindlasti õige valik. Millal mõelda VoIP-lahenduse kasutuselevõtule?
Esmalt tuleb otsustada, millised on ärilised vajadused, mida tavaline telefonilahendus ei suuda täita. Paljudel juhtudel on võimalik olemasolevasse vahendusjaama uue tarkvaraversiooni paigaldamisel või mõne uue kaardi lisamisel jaamale uusi asju selgeks õpetada. Olgu nendeks kõnede järjekord, helistaja numbrinäit, kõnepostkast, kõnede salvestamine, juhtmeta DECT-telefonid vms.
Kiire kulude kokkuhoid VoIPi eelisena on tihti küsitav. Kõnesidelahendust terviklikult vaadeldes selgub, et kokkuhoid saavutatakse sageli millegi arvel. Enamasti on selleks teenuse kvaliteet ja töökindlus. Tihti ei pane me tähele asju, mis on jätkuvalt töökorras ja kipume alahindama nende töökindluse tähtsust.
Senise kogemuse põhjal võib väita, et esmapilgul lihtsana ja töökindlana paistvale IP-kõnesidelahendusele üleminekul on ärikliendil üksjagu varjatud riske ja kulusid, millest teenuste tutvustamisel ei olda vahel valmis meeleldi rääkima.
Tundub, et VoIPi omavahelised kõned on tasuta, kuid selle võimaluse pidevaks toimimiseks tuleb ka firma internetiühenduses näha ette kõneliikluse jaoks lisamaht. VoIPi töökindluse saavutamiseks või parandamiseks tuleb arvutivõrgu seadmeid seadistada või koguni uute vastu välja vahetada.
Kui akudega varustatud telefonijaama telefonid töötavad edasi ka voolukatkestuse korral, siis IP-telefonide kasutamisel tuleb selle võimaluse loomisega eraldi tegeleda. See aga nõuab lisakulutusi katkematu toite seadmetesse või spetsiaalsetesse võrguseadmetesse.
Tähelepanu tuleb pöörata ka fakside ja turvasignalisatsiooni keskuste toimimisele. Seega peab lisaks kulude kokkuhoiule mõtlema kogu kõnesidelahenduse toimimisele terviklikult, arvestada tuleb äriliste vajadustega ja mõelda tehtavatele lisakulutustele.
Pole kahtlust - VoiP on lähiaastatega tõusmas oluliseks kõnesidetehnoloogiaks. Ka Elion on loonud nn IMS-platvormi kvaliteetseks teenuseosutamiseks. Selle kaudu saavad nii era- kui ka ärikliendid hakata veel sel poolaastal kasutama uute võimalustega IP-põhist kõnesidet ning tulevikus ka uusi multimeediateenuseid.
Kui paljud VoIP-teenused toimivad avaliku interneti kaudu ja jagavad teiste internetikasutajatega võrdsetel alustel sama võrguressurssi, siis universaalse IMS-platvormi kaudu on VoIPi võrguliiklust võimalik vajadusel käsitleda Elioni võrgus internetiteenusest lahus. See võimaldab tagada IP-põhise kõneside toimimiseks vajalik võrgujõudluse ja teenuse kvaliteedi.
IMSi korral ei räägita enam ainult VoIPist ("hääl üle internetiprotokolli"), vaid XoIPist ("mis iganes üle internetiprotokolli"), kuna pole sisulist vahet, mida võrgus üle kantakse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et alati on kasulik esmalt sõnastada firma arengusoovid ja ärivajadused ning seejärel otsida koos teenusepakkujaga sobilik kõnesidelahendus. Olgu see siis VoIP või midagi muud.
Kaaluda tuleb kõiki võimalikke eeliseid ja riske ning arvesse võtta ka varjatud kulud, mis võivad esmapilgul tähelepanuta jääda. Kuna VoIP-tehnoloogia areneb kiiresti, ei tasu uisapäisa kiirustada - homsed lahendused on kindlasti tänastest täiuslikumad.
Autor: Pearu Tamm