Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aasta ilusaim aeg ikebanakunstis
Eestis on kevadised lillenäitused ikka publikumenu osaliseks saanud. Lillepaviljoni väravas vonkles lilleilust osa saada soovijate pikk rivi.
Praegu Rahvusraamatukogus avatud keraamikute ja ikebana loojate ühisnäitus kannab seda traditsiooni edasi.
Idee panna keraamika kokku jaapani lilleseadekunstiga ootas aastaid teostamist. Näituse korraldaja Eesti Kunstiakadeemia dotsent Ingrid Allik õppis tudengiaastail Dagmar Kotli juures jaapani kultuuri ja ikebanat. Nüüd on ikebanade loojad koondunud Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni juurde.
Sõnasõnalises tõlkes tähendab ikebana lillede elushoidmist vees.
Nagu Jaapani kultuurile iseloomulik, on ka ikebanakunstis palju reegleid, millest tuleb kinni pidada (varre pikkus ja kalle vaasi suhtes jne), aga "kui grammatikareeglid ja lugemine on selge, siis muudkui luuleta," sõnab Ingrid Allik.
33 keraamiku looming inspireeris kümmet ikebanade loojat.
"Savikunstnike kavandatud vaasid on küll kenad, aga nendesse pandud lilled panevad anumad elama, nagu i-d saaksid endale täpid peale. Nii sünnibki harmoonia keraamika ja taimede vahel," ütleb Ingrid Allik.
Näituselt võib igaüks saada huvitavaid ideid, kuidas oma kodu või bürood autorikeraamika ja taimeseadetega ilmestada. Piisab vaid paarist kaunilt sätitud hiirekõrvus oksast ja ruum hakkab elama.
Vaasidele ja ikebanadele loovad meeleoluka fooni Elna Kaasiku tekstiilid.
Need, keda lilleseade huvitab, saavad näitust vaadata veel vaid paaril päeval, sest lõikelillede ilu ei kesta kaua.
Autor: Tiina Kolk