Venemaa aktsiatest lastakse õhku välja

Nädala ajaga on RTSi indeks kukkunud 10% ning Deutsche Banki analüütikud ootavad Vene liideraktsiatele lähima kuu ajaga veel 5-10protsendist kukkumist.

"Vene aktsiaturu indeks tõusis aasta esimese nelja kuuga dollaritesse arvestades üle 50%, seega 10-20% langus on täiesti normaalne jahtumine -spekulatiivne raha liigub sisse ja välja," lausus Hansa Venemaa Fondi fondijuht Alvar Roosimaa, kelle juhitud fondi osak on mai alguses saavutatud tipptasemelt kukkunud umbes 5%.

Viimase kahe aasta järsema kukkumise on läbi teinud ka teised arenevate riikide aktsiaturud - Kesk- ja Ida-Euroopa, Ladina-Ameerika, Türgi. Turuosalised spekuleerivad, et tõusvad intressid USAs vähendavad investorite nõudlust riskantsemate varade vastu, milleks on arenevate turgude aktsiad, ning suureneb huvi hoopis USA võlakirjade vastu. Mida kõrgemale intressimäärasid tõstetakse, seda rohkem hakkab investorite vara arenevatelt turgudelt võlakirjadesse minema, kirjutas Hansapanga personaalse varahalduse investeeringute osakonna juht Artjom Vakulenko.

Langusele on kaasa aidanud ka maavarade - metallide ja nafta - hinnalangus, mis omakorda on alla vedanud ka loodusvarade tootjad. Kolme suurema Vene nafta- ja gaasitootja osakaal RTSi indeksis on ligi 45%.

Vaatamata viimaste aastate kiirele tõusule usub Alvar Roosimaa jätkuvalt Vene turu potentsiaali. Ta ei näe ta põhjusi toorainete hinna trendimuutuseks. Nafta, mis on Venemaa peamine rahaallikas, maksab endiselt ligi 70 dollarit barrel, mis on iga skaala järgi kõrge ja Venemaale soodne hind.

"Uute fondide ja muude investeerimisstruktuuride tekkimisega maavarade ümber suureneb kindlasti lähitulevikus nende hindade kõikumine, kuid fundamentaalse nõudluse kasv ületab täna pakkumise kasvu," tähendas ta.

Suure riski tõttu ei soovita ta siiski investoril ainult Venemaa peale mängida. "Meie sõnum on alati olnud, et nii riskantne regioon, nagu seda on Venemaa, ei tohi moodustada portfellist suurt osa," manitses ta.

Rootsi pensionikeskus ei suutnud nädala alguses ühe päevaga täita kõiki fondivahetusordereid, kirjutas Dagnes Industri.

Osa ordereid lubati täita selle nädala lõpuks. Eelkõige müüvad rootslased praegu Venemaa aktsiafondide osakuid. Nordea Vene Fond ja Alfred Bergi Vene Fond olid sel aastal 36-37protsendiste tootlustega suurimate tõusjate seas, mõlemad on sel nädalal kukkunud 10 protsenti.

"Pikas perspektiivis jääb Venemaa puutumata," kommenteeris HQ Banki analüütik Natalie Tibajeva. Ta lisas, et lühikeses perspektiivis on risk ajastusega mööda panna, ent pikaajalisel investoril pole paanikaks põhjust. 3-5 aasta perspektiivis on Venemaa ikka väga hea investeering. See nädal on olnud nõrk ka teistele Ida-Euroopa fondidele. East Capitali hiljuti avatud Türgi fond on viie päevaga kukkunud 13 protsenti. Lisaks aktsiaturu langusele teeb Türgi investeeringutele kahju ka Türgi liiri kukkumine.

Autor: Lauri Matsulevitsh