Säästlik sõidumaneer aitab kütust kokku hoida ning ei lõhu masinaid

Mis on kõige tähtsam - kas õigel ajal kliendi juurde jõudmine või ökonoomne sõit?

"Mõlemad on väga olulised. Mulle on küll öeldud, et kui nii sõita nagu sina õpetad, siis ei jõuagi kusagile kohale. Tegelikult jõuab küll ja odavamalt ka," sõnas Silberauto tarbesõidukite sõidutreener Aivar Kuivkaev.

Veokid on tänasel päeval läinud piisavalt keeruliseks ja see, kes neisse iga päev ei istu, satub lausa segadusse. Erinevaid nuppe ja vidinaid on nii palju, et nendes orienteerumine võtab oma aja.

Esimene koht, kus võimalik säästa, on Kuivkaevu sõnul sõidu alustamine. Seda tuleks teha ilma gaasi andmata, kuna liigselt "paarutades" arvab elektroonika, et toimub mäkkesõit, millele vastavalt valib ka käigud.

Aga mis siis, kui koorem taga? Vahet pole. 100tonnise täismassiga veokiga võib ka gaasi andmata probleemideta kohalt minna. Ja üldiselt, mida vähem käiguvahetusi, seda väiksem kütusekulu.

Lisaks liigsele kütusekulule viivad valed sõidumaneerid varem või hiljem ka siduri-,

piduri-, käiguvahetuse- jms probleemideni. Veokite puhul tähendab vastavate süsteemide parandamine päris kopsakat väljaminekut. Tavaliselt koosneb säästliku sõidu õpe kahest osast. Esimesel korral tutvustab treener veokit ning õigeid sõiduvõtteid. Sõltuvalt õppija senistest kogemustest kestab see 2-4 tundi. Pärast esmast sõidukoolitust tuleb sisse paus, kus veokijuht teeb oma uue masinaga igapäevast tööd.

Kui masin tuttav ja sõiduvõtted välja kujunenud, minnakse uuesti treeneri juurde, kelle jälgimisel läbitakse kindel vahemaa, mille kestel üritatakse jõuda filigraanse tulemuseni.

"See pole argument, kui oled näiteks 40 aastat sõitnud. Veokid on erinevad, iga masina puhul on säästva sõiduviisi võtted erinevad. Seda seetõttu, et mootoritel on erinev karakteristika," ütles Kuivkaev.

Palju siis võiks kütust kokku hoida, kui säästliku sõidu nipid selgeks saada?

Keskmiselt on kokkuhoid Kuivkaevu hinnangul kolm liitrit sajale kilomeetrile, mis pole väiksematel vahemaadel küll määrav, kuid kui päevas tuleb läbida näiteks 1000 kilomeetrit, teeb see juba 30 liitrit kütust, seda tänaste hindadega korrutades jõuame 400-500 kroonini. Korrutades selle kahekümne tööpäevaga, saame tulemuseks müstilised 8000-10 000 krooni kuus.

Parimaks tulemuseks nimetab Kuivkaev juhtumit, kus ühe veokijuhi keskmine kütusekulu langes saja kilomeetri kohta üheksa liitrit, kuid see on siiski erandlik nähtus.

Ilmselt tasub siiski pingutada nii veokijuhul kui ka firmal, kelle heaks töötatakse.

Ainsaks küsimuseks siinkohal tõuseb - kuidas motiveerida veokijuhti nii käituma?

Kuivkaevu sõnul on paljudes transpordifirmades välja töötatud spetsiaalsed boonussüsteemid, mille alusel saadakse tasu vastavalt kokkuhoiu tasemele. Või siis vastupidi, kui kütust kulutatakse teatud piirist rohkem, tuleb ka teatud osa palgast loovutada. Aga ikkagi - sõidan ökonoomselt, pärast imen kodus sobiva koguse paagist voolikuga välja ning müün maha?

Kuivkaevu sõnul sõltub kõik ikkagi firma kultuurist, ja puhas südametunnistus maksab ka midagi.

"Kui ikka palk on korralik ja tingimused head, miks peaks siis veel firma tagant varastama?" esitas Kuivkaev küsimuse.

Tasuta saab säästvat sõitu õppida juhul, kui ettevõte täiendab oma masinaparki uue veokiga.

Säästvat sõitu saavad omandada ka vanemate masinatega veokijuhid. Scania Eesti ASi juhikoolituse konsultandi Üllar Läänesaare sõnul maksab see ligikaudu 600-800 krooni. Koolitus ise vältab ühe päeva.

Olen tahtnud küll mehi koolitusele saata, kuid enamasti on nii, et koolitaja poolt välja pakutud ajad ei klapi, mehed on kogu aeg just parajasti sõidus olnud.

Muidu saadaksin küll juhid koolitusele. Tavaliselt viiakse koolitus läbi siis, kui uus veok muretsetakse.

Mis puudutab aga erinevatesse kütusekulu mõõteseadmetesse, millega masinaid varustatakse, siis sellele ma isiklukult raha ei kulutaks. Pealegi on nende eksimisvahemik 10%. Pole erilist vahet, kas tonni kütuse peale kulub 100 liitrit kütust rohkem või vähem.