Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinn kukkus koos teiste börsidega

Lauri Matsulevitsh 23. mai 2006, 00:00

Äripäeva indeks kukkus eile 2,8% ning plusspoolel lõpetas ainult üks aktsia.

Langust juhtis Tallinna Kaubamaja üle 6protsendise kukkumisega. Järgnesid Merko Ehitus ja Tallink. Esimese languspäeva elas üle ka börsi uustulnuk Eesti Ehitus.

Väärtpaberispetsialistide hinnangul võib aga langus pakkuda investoritele uusi võimalusi. Hansabank Marketsi maakleri Romet Tepperi sõnul on praegused tasemed pigem allahinnatud ning investorid on üle reageerinud. "Mitmed ettevõtted hakkavad oma hinnatasemetelt huvitavaks muutuma," nentis ta. Vaatamata aktsiate langusele börsil ei juhtu midagi kardinaalset ka ettevõtete majandustulemustega. "Ei usu, et inimesed helistavad järsku vähem ja Eesti Telekomi tulemused kukuvad," lausus Tepper. "Laenurahaga enam ei mängita ning tegemist on valdavalt reaalsete investeeringutega," välistas maakler krahhi võimaluse Tallinna börsil.

Võrreldes teiste arenevate turgudega - Venemaa, Türgi ning Kesk-Euroopa - on Eesti börs viimastel nädalatel suhteliselt hästi vastu pidanud. "Türgis on ikka jube langus toimunud," ütles Suprema turgude osakonna juht Sten Sumberg. Koos valuuta odavnemisega on sealne börsiindeks kukkunud juba üle 35%. "Selge see, et kui mujal langus jätkub, mõjutab see ka Baltimaid. Aga ei usu, et palju rohkem ruumi kukkuda oleks," jäi Sumberg optimistlikuks. Pigem peegeldab Tallinna börsi suhteline tugevus siinseid faktoreid, nagu stabiilne majandus, tugev valuuta ning väiksem poliitiline risk.

Sumbergi kinnitusel ei ole ka välisfondide huvi siinse turu vastu kuhugi kadunud. Samas ei sõltu fondi käekäik mitte ainult fondijuhi nägemusest, vaid fondiosanike ehk säästjate käitumisest. Kui turud lähevad langusse, siis hakkavad inimesed raha fondidest välja võtma ja fondid pannakse sundseisu. Isegi kui fondijuht usub, et turg võib kohe suuna üles võtta, ei ole võimalik tal seda realiseerida, sest inimesed veavad raha fondist välja, ja seega tuleb hoopis raha vabastada. "Väga raske on sel juhul midagi juurde osta," lausus Sumberg. "Olen rääkinud viimasel nädalal fondijuhtidega, kes tahavad siinsel turul igasuguseid huvitavaid asju teha, kuid raha liigub hoopis fondist välja," nentis ta.

Tepperi kinnitusel tegutsesid eile Eesti turul valdavalt väikeinvestorid, mitte fondid. Tänane ilm börsil sõltub tema sõnul juba sellest, kuidas käituvad teised turud. Kui on ülim positiivsus, siis see kandub üle. Tepper kinnitas, et suuremaid müügisoove üle öö üles ei jäänud.

Ma küll ei näe mingit võimalust, et seoses börsilangusega mingi teise ringi efekt tekiks.

Need, kes aktsiate tagatisel aktsiaid on ostnud, võib-olla tõesti kaks kuud leiba ei osta. Aga kindlasti ei ole asi nii hull kui eelmine kord, mil asi jamaks läks. Ma ei kujuta ette, et see võiks laiemalt majandusele mingeid haavu lüüa.

Pigem teistpidi - kui majandusel läheb kehvasti, siis satuvad aktsiad löögi alla. 1998. aasta krahhi ajal oli majandus tervikuna raskustes ja turg liikus koos sellega, mitte selle pärast.

Küll aga muutuvad inimesed kindlasti riskikartlikumaks ning see on ainult tervendav.

Aga mingil hetkel tuleb jälle ahnus peale - kui midagi odavalt saab, siis tormatakse ju ostma.

Praegu ma ei müüks paaniliselt ega ostaks veel midagi. Aga ma hoiaks rahakoti valmis, et kui asi läheb veel pöördelisemaks, siis midagi teha.

Tallinna Kaubamaja aktsiaid omav Marko Murruste on kindel, et lähiregioonide börsifirmade aktsiaid müüvad välismaised investeerimisfondid ning see on kaasa toonud suure languse.

"Firmade majandusnäitajad on iseenesest ju head," lisas ta ning märkis, et ostis eile Tallinna Kaubamaja aktsiaid juurde. "Enda jaoks olen selle languse seletanud kui mittesisulise," oli tema kommentaar. "Börsikrahhi ei pea ma tõenäoliseks, vähemalt mitte praegu, sest majanduse areng on ju jätkuvalt hullult kiire ja enamiku ettevõtete tulemused on head," möönis ta.

Tallinki aktsiaid omava Dagö Trade OÜ omanik Ruudi Kasser on kindel, et languse Tallinna börsil on põhjustanud kogu maailma ebastabiilsed aktsiaturud ja välismaiste investeerimisfondide surve siinse regiooni aktsiaid müüa. Kasser märkis Tallinki aktsiaid firma börsile tulekul 82,5 krooniga ja tunnistas, et temast on nüüd saanud pikaajaline Tallinki investor. Küsimusele, miks just Tallinki aktsia on üks suuremaid langejaid, vastas Kasser, et võimalik, et selle ettevõtte aktsiaid on välismaised fondid ostnud ka suuremates kogustes. "Hea meel mul selle languse pärast pole, aga paanikaks pole ka põhjust," ütles ta.

"Üleüldiseks börsikrahhiks on hetkel veel natuke vara, nii ebakindel see maailma ka ei ole, kuigi ameeriklaste tegutsemine ebakindlust valmistab," märkis Kasser.

Tallinki aktsionäriks oleva firma OÜ Oaas omanik Nils Koik märkis, et tema aktsiate liikumisi iga päev ei jälgi. "Langusest ma ennast häirida ei lase, sest pean ennast pikaajaliseks investoriks," ütles Koik.

Eestisse jõudis börside langus korraga nii ida kui ka lääne poolt - languses olid nii Venemaa, India, Türgi kui ka Soome, Rootsi, Norra ja Austria aktsiad.

Eilne päev nimetati mustaks esmaspäevaks India börsil, mille indeks langeks päevasiseselt enam kui 10 protsenti. Päeva lõpetas India börs siiski 4,18 protsenti miinuses. Nii Türgi börsiindeks kui ka Venemaa börsiindeks RTS langesid eile ligi 8 protsenti. Suurimad langejad indeksis olid sealsed hiiglased - naftafirma Lukoil ja maailma suurim loodusliku gaasi tootja Gazprom. "Nii nagu Eestiski, saavad ka välismaised investeerimisfondid Venemaal kõige kiiremini müüa juhtivaktsiaid," ütles Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil.

Soome Helsingi börsi indeks oli languses 2, Rootsi Stockholmi börsi indeks 3 ja Norra Oslo börsi indeks 4 protsenti. Punane pilt avanes eile ka Läti, Leedu, Poola, Tšehhi ja Ungari börsil.

quote> Praegu on trend alla ja nendel tasemetel tõsiseid ostjaid ei ole. | Janis Ogsts, Läti Hansabanka vanemmaakler

Läti aktsiaturu vedasid langusesse Läti Merelaevanduse (LASCO) auditeeritud tulemused, mis olid oodatust kehvemad. See mõjutas nii aktsiat kui ka kogu turgu, aktsia kukkus päeva lõpuks üle 7% ja vedas langusse ka teised firmad.

"Leian, et hinnad kukuvad veelgi," sõnas Läti Hansabanka vanemmaakler Janis Ogsts. "Praegu on trend alla ja nendel tasemetel tõsiseid ostjaid ei ole."

Hansapanga aktsiaturgude ekspert Artjom Vakulenko kirjutas panga koduleheküljel, et alguse sai investorite negatiivne meelestatus arenevate turgude osas 10. mail, mil USA keskpank (Fed) tõstis intressimäärasid 16. korda järjest, 5 protsendile.

Intressimäärade tõstmise eesmärk on võidelda kiirest majanduskasvust tuleneva inflatsioonitempo vastu. "Intressimäärade edasine tõstmine vähendab investorite silmis riskantsete turgude atraktiivsust ning seevastu suurendab huvi vähem riskantsete instrumentide vastu, milleks on näiteks USA võlakirjad," selgitas Vakulenko.

Samas on tema sõnul toimunud ja jätkuvad märkimisväärsed nihked selle regiooni majandusarengus, mis koos tekkinud poliitilise stabiilsusega parandavad regiooni investeerimiskliimat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing