Üha suurem osa poste rändab piiri taha

"Kohalikud immutustehased ostavad meie toodangut - kooritud männiposte - järjest vähem," räägib Lapoonuse juht Enno Lõiv. "Sõltume Euroopa üksikutest immutustehastest, kuigi ka nendega pole meil pikaajalisi tarnelepinguid." Lõivu andmeil on firma eksport siiski kasvanud peamiselt Saksamaale ja Austriasse aastaga ligi 10 protsendi võrra ning moodustab praegu käibest 64 protsenti. Samas suurusjärgus on ka Rahel Puidu ekspordi osa. Aastas toodavad mõlemad firmad ligi 25 000 posti.

Kooritud männipostide immutajad AS Kestvuspuit ja OÜ Hansacom on omakorda teadmatuses, sest senist enamlevinud kemikaalide segu tohivad nad eurodirektiivide kohaselt kasutada vaid augusti lõpuni. "Meie tulevik on segane," nendib Läänemaal Paliveres asuva Kestvuspuidu direktor Taavi Saar. "Võimalik, et peame elektripostide immutuse äri sootuks lõpetama, sest me ei tea, mida kavatseb ette võtta Eesti Energia." Seni andis elektripostide immutus kolmandiku firma käibest.

Kui varasematel aastatel pandi Eestis püsti üle 20 000 puidust elektriposti, siis tänavu vahetab Eesti Energia hooldustööde käigus välja ligi 6000 posti ja teist sama palju paigaldab uute elektriühenduste ehitamisel. Sidepostide vajadus on aastatega kahanenud aga lausa olematuks.

Puidust elektri- ja sideliinide postide ekspordile pani aluse ekspeaminister Tiit Vähi, kes pärast valitsusest lahkumist 90ndate aastate algul oli pool aastat praktikal Saksamaal. "Otsisin igavusest ärikontakte ja sattusin kokku puitpostide immutajatega ja postide hööveldusmasinate tootmisfirmaga," meenutab Vähi aega, kui Valga AB käivitas 1992. aastal postitootmise. "Sellega minu kokkupuude postidega ka lõppes."

Täna tegutseb Valgas teineteisest vaid poole kilomeetri kaugusel kaks võrdväärset ja teineteisesse külma vaoshoitusega suhtuvat postitootjat: Valga AB Puit asemele loodud Lapoonus ja Valga AB Puidu endise juhataja Märt Jürgensi asutatud Rahel Puit. "Riskisin kaks aastat pärast käivitamist lahkuda ning alustada oma tootmisega tühjalt platsilt täiesti nullist," räägib Rahel Puidu juhatuse esimees Jürgens. "Seni oleme teineteist segamata turule kenasti ära mahtunud."

Lapoonuse ja Rahel Puidu toormehankijad ning kliendid kattuvad 90 protsendi ulatuses. Mõlemad firmad ostavad suurema osa toormest, 7-13 meetri pikkused sirged männi- ja kuusemastid oksjoni korras Riigimetsa Majandamise Keskusest. Mõlema firma toodangu tarbijaks on kaks Eestis asuvat ning 5-6 Euroopas asuvat immutusfirmat. Lapoonia eelmise aasta käive oli 21 miljonit krooni ja kasum 0,9 miljonit krooni. Rahel Puit teenis mullu 14 miljoni kroonise käibe juures 0,6 miljonit krooni kasumit.